Danske Banki rahapesuskandaal tekkis aastatel 2017–2018, kui ilmnes, et 200 miljardi euro väärtuses kahtlasi tehinguid voolasid Eestist, Venemaalt, Lätist ja muudest allikatest Taanis baseeruva Danske Banki Eesti filiaali kaudu aastatel 2007–2015. Seda on kirjeldatud kui kõigi aegade suurimat rahapesu skandaali Euroopas ja võib-olla suurimat kogu maailma ajaloos.
Jürgen Ligi, kes oli Danske pangas toimunud rahapesu aastatel rahandusminister (Rahandusminister 4. juuni 2009 – 3. november 2014) on öelnud, et hindab Eesti finantsinspektsiooni tööd väga kõrgelt. Oma poliitilisi konkurente, kes tema suhtes kriitikat teevad, nimetas ta aga poriloopijateks, kes lasevad poliitilistel eesmärkidel Eesti riigi mainel kukkuda.(Sakala,20. september 2018)
Martin Helme: Rahapesu järelvalve osas on Eesti läbikukkunud riik ja see must raha mürgitab meid : https://www.youtube.com/watch?v=_V_ADbLXIa8
Jaanus Karilaid: https:https://www.keskerakond.ee/et/meedia/2457-karilaid-ligi-higistamine-veb-fondi-v%C3%B5i-danske-uurimist-laualt-ei-kaota.html
Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18st koosolekust vaid kahel. Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha.
Skandaal hõlmas sissetulevaid rahalisi vahendeid Eestist (23%), Venemaalt (23%), Lätist (12%), Küproselt (9%), Suurbritanniast (4%) ja teistest riikidest (30%, enam kui 150 riigist, millest igaüks moodustab väiksema osa kui Suurbritannia). Väljaminevad rahalised vahendid jaotati Eesti (15%), Läti (14%), Hiina (7%), Šveitsi (6%), Türgi (6%) ja teiste riikide (52%) vahel.
Danske Bank võttis süü omaks ja tasus kokkuleppe raames kaks miljardit dollarit trahvi.Investorid kaebasid skandaali tõttu kohtusse ka Thomas Borgeni, kes oli panga tegevjuht aastail 2013–2018, kuid ta mõisteti Taani kohtus õigeks.
Danske Bank, mille peakontor asub Kopenhaagenis, on Taani suurim pank. Tegevuseks kasutati panga filiaali Eestis, mille Danske Bank soetas 2007. aastal ühinemise käigus Soome Sampo Pangaga.[3][7] See oli nii Taani Finantsjärelevalve Ameti (peakontori asukoha tõttu) kui ka Eesti Finantsinspektsiooni (filiaali asukoha tõttu) järelevalve all. Eesti finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske Banki filiaalis läbi kohapealse kontrolli ja kohustas panka lõpetama mitteresidentidega seotud äritegevuse oma ettekirjutustes aastatel 2014 ja 2015.
Hiljem on Taani Finantsjärelevalveamet ja Eesti Finantsinspektsioon teineteist puudujääkides süüdistanud.
Taani ja Eesti järelevalveasutused andsid hiljem välja ühise pressiteate juhtumiga seotud koostöö ja teabe jagamise kohta.[11] Väidetavalt kritiseeriti mõlemat eelnõus, mille koostas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis korraldab pangaduse järelevalvet Euroopa Liidus, ning mida kontrollivad ELi liikmesriikide riiklikud finantsjärelevalveasutused. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) otsustas 2019. aasta 16. aprillil toimunud hääletusel, et Eesti ja Taani finantsinspektsioonid ei rikkunud aastatel 2007-2014 Danske Banki üle järelevalvet tehes Euroopa Liidu õigust. EPA lõpetas aga 18. veebruaril algatatud uurimise varakult ega avaldanud leide – otsus, mis ise põhjustas kriitikat.
Eesti Finantsinspektsioon keelas Danske Banki filiaali tegutsemise Eestis oma ettekirjutusega 19. veebruaril 2020.
