Juhitud demokraatia (ingl guided democracy, illiberal democracy) märgib formaalselt demokraatlikku riigikorda, mis tegelikult toimib autokraatliku valitsusviisina. Selline valitsusvorm tekib reeglina siis, kui vabadel ja õiglastel valimistel võidab suure enamusega populistlik poliitik, kes lubab valijate massidele seda, millest nood unistavad.
Oma valitsusõiguse kindlustamiseks allutab võimukandja meedia ja kohtusüsteemi ning muudab kohalikud liidrid enda sõltlasteks või elimineerib need.
Formaalselt jääb riik demokraatlikuks – toimuvad vabad valimised ning inimesed võivad omavahel rääkida neile olulistest asjadest, kuid avalik meedia edastab vaid valitsusele soodsaid uudiseid.
Tegelikult aga areng peatub – võimu teostavad samad isikud ning iga katse piirata valitsevat ebaõiglust või teostada riigi majanduselus või ühiskonnakorralduses muudatusi ebaõnnestuvad, sest valitsus kontrollib kõike.[1]
Juhitud demokraatia kontseptsiooni sõnastasid Walter Lippmann oma töös „Avalik arvamus (Public Opinion, 1922)[2] ja Edward Bernays oma raamatus „Avaliku arvamuse kristalliseerimine“ (Crystallizing Public Opinion, 1923).
Juhitud demokraatiaks on nimetatud Indoneesias aastatel 1957–1966 valitsenud Sukarno valitsuskorraldust. 21. sajandil on Kremli teoreetikud eesotsas Gleb Pavlovskyga[3] hakanud Venemaa valitsuskorraldust nimetama juhitud demokraatiaks.
Kas pole täpne kirjeldus sellele, mis toimub Eesti poliitikas ja maailmas? Seda eitada on iseendale valetamine, sest see on nii ilmne, et eitamine, varjamine, hämamine ainult kinnitab reaalsuse tõsidust.
EV õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon ning õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik.
****
… ja mind tõepoolest huvitab, mida Teie hinnangul olen valesti teinud.
Oletan, et olete hoolikalt veebilehel avaldatud seisukohad läbi töötanud. https://www.oiguskantsler.ee/ Enda teada olen ka ajakirjanduses selgitusi andnud teemadel, mis läbi töötatud.
Kas Teid pahandab mõni viimase aja seisukohtadest? Selgitus koolide eestikeelsele õppele ülemineku põhiseaduspärasuse kohta? Eesti kirjakeele normi ja seekaudu eesti rahvuse ja kultuuri säilimise jõuline kaitsmine? Äsjane hääletamise vabaduse ja salajasuse rikkumise kohta antud seisukoht (sama seisukoht on ka kohtutel, presidendil ja Vabariigi Valimiskomisjonil). Ettevõtjate põhiseaduslike õiguste kaitse haldustrahvide menetluses? Igal aastal õnnestub lahendada sadu suuremaid ja väiksemaid asju ja iga päev mõne inimese mure. Seda enam on väga kurb kuulda nii julma üldistust mu töö kohta.
Milliste seaduse või määruse normide põhiseaduspärasuse olen jätnud vaidlustamata? Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad on eraldi avalikustatud siin: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/PSJV%20alates%202015.pdf
Sisulise vastuse eest ette tänades
Ülle Madise
E, 22. aprill 2024 kell 19:03
****
Mul on hea meel, et teil õnnestub lahendada sadu suuremaid ja väiksemaid asju ja iga päev mõne inimese mure. Kuidas jääb aga Eesti riigis olemasoleva, kestva ja aina süveneva probleemiga e murega? Eraldi vastust ei vaja, loen seda teie vastuskirjast, aga tõlgendan reaalse elu järgi, mis ei viita paranemisele.
Mind hämmastab ja paneb imestama minu kirja sisu tõlgendus teie poolt, sest lootsin südamest teid hoopis suunata mõtisklema ja lahti mõtestama “miks mul selline kirja algus ja võrdlus ning retoorilised küsimused”? Kirja algus vastab praeguse olukorra kirjeldusele Eestis,
ja see ongi sisuline reaalsus ja sisuline vastus. See ei ole täna tekkinud ega eile tekkinud olukord, see on kestev olnud! Retooriline küsimus: “Mis asjaoludel on see saanud võimalikuks”?
Ja minu kirja lõpp võtab täpselt kokku teie reageeringu. Kurvastama paneb, et teadsin ette ega eksinud!
Me kasutame suhtlemiseks eesti keelt, me räägime ja kirjutame eesti keeles, aga me ei oska enam tervikteksti siduda ega öeldut mõista terviklikult ja üheselt. Üldistav seletus “Kriitika juures me ei juurdle iseenda tegevuse üle, millest selline arusaam on tekkinud,mis on selle aluseks, kus me oleme eksinud, jätnud midagi tähelepanuta /ajas tagasiulatuva mälu värskendamine/ vaid koheselt järgneb solvumine ja siis õigustamine,mis on täiesti arusaamatu? Solvumine ei loo mingit uut väärtust vaid pärsib selget mõtlemist.
Avalikud kirjad, mis on saadetud õiguskantslerile, sisaldavad palju sisulisi linke. Leidub inimesi,kes teevad põhjalikku tööd! Luban endale järelduste tegemise.
Minu kiri ei olnud mõeldud linkidega kaunistatud kirjaks vaid lihtsaks pöördumiseks ja suunavaks mõtisklemiseks, mis tuleneb toimuvast Eesti riigis ja millel lõppu ei paista tulevat. Südamest kahtlen, et koalitsiooni liikmed omavad valijate mandaate,volitusi, absoluutselt kõiges mida valitsus seadustena läbi surub? Julgen tähelepanu juhtida,et opositsioonil on oma valijate toetus ja volitused /palju kindlamad kui koalitsioonil läbi kahtlase e- valimiskorra/,seega nad ei ole “praht” Riigikogus ning nende tasalülitamine on osale /arvestades kahtlast e-valimist/ julgen arvata ja pakkuda suurema osa Eesti rahvale näkku sülitamine, samuti solvamine ning autoritaarse võimu kehtestamine valitseva koalitsiooni poolt.
Opositsiooni töö on takistada ekspluateerivate seaduste läbisurumist, riigi ja rahva paljaks koorimist, riigi majanduse põhja laskmist, ettepanekute esitamine, küsimuste esitamine ka ebamugavate küsimuste esitamine, seaduste paranduste lisamine, EV põhiseaduse järgimise nõudmine, jne, jne. Te ju teate seda?
Reaalsus on selline, et Eestis ei kehti tõde ega faktid ega põhiseadus ega ka sõnavabadus e “sõna on vaba”, ega keele nõue, jpm, ometi on paragrahvid veel olemas!
Ma ei hakka kõiki põhiseaduse paragrahve välja kirjutama, aga paragrahvid 1,5,6,7,13,18,56,74, märgin siiski ja lisaks https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/kodakondsus/valimised – kus sõnastus valimiste kohta väga selge.
Eestil on väga hea põhiseadus kui seda järgida.
Lõpetan pikemalt ja sisukamalt oma retooriliste küsimuste ja kirja sisu lahtiseletamise.
Palun vabandust tahtmatu solvamise pärast!
Päikest soovides.
Anne
April T 23, 2024 3:57
****
Tänan Teid pikema seletuse eest.
Kui mõistan, mida pean oma töös teisiti tegema, siis ka teen. Olen äärmiselt enesekriitiline ja tõesti tahaksin teada, millega Teie hukkamõistu ära olen teeninud.
Mina ei ole poliitik, vaid sõltumatu ametnik. Tohin teha seda, mis õiguskantsleri seaduses ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses kirjas. Riigikogu, valitsuse ega kohtu asemel ei ole mul õigust ega võimalust tegutseda. Kui valimistulemus on Riigikohtus põhiseaduspäraseks loetud, siis tuleb kõikidel, ka minul seda otsust austada. Teie viidatud suuri muresid Eesti ühiskonnas saan riigiõiguse vaatenurgast käsitleda avalike esinemiste ja artiklite kaudu. Olengi seda teinud. Kahjuks domineerib avalikus ruumis vale ja ässitamine. Kaugenemine õigusriigist teebki väga muret. Kui selle vastu saab hakata mõne seaduse või määruse põhiseaduslikkuse järelevalve abil, siis seda ka teen. Äsja saime näiteks vanematele õiguse jääda vajadusel lapse juurde haiglasse selle eest tasumata. Järgmisena pöördun Riigikogu poole seoses sellega, et inimestel pannakse pangakontosid selgitusteta kinni või ei avatagi ja nad ei saa ühiskonnaelus ausalt osaleda, isegi kohtusse pöörduda mitte. Avastasime ja viisime Riigikohtusse kõikidele väikestele kogudustele ja mittetulundusühingutele tagaselja seatava kohustuse logida iga päev e-maksuametisse, kui seda ei tee, võisid tagajärjed olla väga nukrad. Riigikohus peatas selle seaduse jõustumise. Võite öelda, et need on väikesed asjad. Hammasrataste vahele jäänud inimeste jaoks on need suured asjad. See kõik pole õigustus, vaid selgitus selle kohta, kuidas mina vastavalt ametivandele õiguskantsleri ülesandeid näen. Võimalik, et keegi eelkäijaist oli parem, ja küllap järgmine õiguskantsler meeldib kõikidele rohkem. Poliitilist šõud mina ei tee ja rahvast omalt poolt eksitada ei püüa.
Ilusat kevadet soovides
Ülle Madise
T, 23. aprill 2024 kell 10:22
****
Tere ja tänan selgituste eest. Loen teie vastust ja tekib koheselt üldine küsimus “miks riik kiusab oma kodanikke läbi mõtlematute seaduste”?
