75 aastat tagasi, 25. märtsil 1949, algas Balti riikides märtsiküüditamine, mis määras paljude perede saatuse pikkadeks aastateks, viis surma lapsi, naisi ja vanureid ning jättis haavad nii otseselt repressioonide läbi kannatanute, kui kogu rahva hinge.
NSVL Ministrite Nõukogu otsuse 390-139 kohaselt tuli Balti riikidest saata eriasumisele Jakuutia ANSV-sse, Krasnojarski ning Habarovski kraisse, Omski, Tomski, Novosibirski ja Irkutski oblastisse 87000 inimest – Eestist 22500, Leedust 25500, Lätist 39000.
Operatsioon “Priboi”, mis tuli läbi viia kolme ööpäeva jooksul, käivitus 25 märtsil kell 4 hommikul. Küüditatuetega laaditud ešelonide ärasaatmine algas 26. märtsi päeva teisel poolel, viimane ešelon väljus 29. märtsil kell 21.00.
ENSV julgeolekuministri asetäitja polkovnik Mihhailov teatas kommunistliku partei I sekretärile Nikolai Karotammele 7552 perekonna, kokku 20702 isiku väljasaatmisest, millest valdava osa moodustasid naised ja lapsed. Enam kui kolmtuhat väljasaadetut olid üle 70 aastased vanurid ja invaliidid.
Võimatu on mõista küüditajaid, kes viisid kodust mitte milleski süüdi olevaid inimesi, sealhulgas sülelapsi, kes külmades loomavagunites nälga surid. Nälg, külm ja alandused tapsid nii teekonnal asumispaika kui hiljemgi. Väljapääsmatut olukorda, millesse väljasaadetud sattusid, iseloomustab lastega emade eneseohverdus, kes teades, et laagrisse saadetud emade lapsed viiakse lastekodusse, kus nad saavad paremini süüa ja võivad isegi ellu jääda, läksid sellele, et võtsid kolhoosis 12 tundi väldanud orjatöölt tulles salaja kaasa paar pihutäit vilja, mille eest ootas mitu aastat vangistust range režiimiga laagris. Emad hukkusid, kuid lapsed, kelle nimel nad end ohverdasid, jõudsid tagasi koju.
Täna toimuvad paljudes paikades märtsiküüditamise ohvrite mälestusüritused. Olgem meigi mõtteis nendega, kellele kunagi sai osaks põhjendamatu ülekohus. Läitkem akendel küünlad ja langetagem meenutustes pea. Osakem jääda inimesteks ka keerulistel aegadel, et möödunut mäletades liikuda parema maailma poole, kus poleks kohta julmusel ja ülekohtul.
Vsevolod Jürgenson
