Välisminister Antony Blinken teatas teisipäeval, et USA välisministeerium hakkab keelama Läänekaldal palestiinlaste vastu vägivaldsetes rünnakutes süüdistatud Iisraeli asunikel Ühendriikidesse siseneda.
“Täna rakendab välisministeerium uut viisapiirangute poliitikat, mis on suunatud isikutele, kes arvatakse olevat seotud rahu, julgeoleku või stabiilsuse õõnestamisega Läänekaldal, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise või muude meetmete võtmise kaudu, mis piiravad põhjendamatult tsiviilisikute juurdepääsu olulistele teenustele ja esmatarbekaupadele,” ütles hr Blinken pressiteates.
Kolimine toimub kuu aega pärast seda, kui Iisraelile anti luba siseneda USA viisavabadusprogrammi (VWP), mis võimaldab enamikul Iisraeli kodanikel viisavabalt Ameerika Ühendriikidesse siseneda.
Bideni administratsiooni ametnikud on korduvalt väljendanud oma Iisraeli kolleegidega muret asunike pärast, kes on aastaid Läänekaldal asunduskogukondi üles ehitanud. Need asundused on pikaajalises Iisraeli-Palestiina konfliktis sageli olnud tüliküsimuseks, kusjuures oponendid väidavad, et asundused raiuvad üha enam palestiina rahva nõutud territooriumile ja õõnestavad jõupingutusi kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmiseks.
“Oleme Iisraeli valitsusele rõhutanud vajadust teha rohkem, et võtta vastutusele äärmuslikud asunikud, kes on Läänekaldal palestiinlaste vastu vägivaldseid rünnakuid toime pannud. Nagu president [Joe] Biden on korduvalt öelnud, on need rünnakud vastuvõetamatud,” ütles Blinken teisipäeval. “Eelmisel nädalal Iisraelis tegin selgeks, et Ameerika Ühendriigid on valmis tegutsema meie enda võimude abil.”
Hr Blinken ütles, et Bideni administratsioon rõhutab vajadust deeskaleerida vägivalda mõlema poole võimudega.
“Samuti jätkame koostööd Iisraeli juhtkonnaga, et teha selgeks, et Iisrael peab võtma täiendavaid meetmeid Palestiina tsiviilisikute kaitsmiseks äärmuslike rünnakute eest. Samuti jätkame Palestiina omavalitsuse kaasamist, et teha selgeks, et nad peavad tegema rohkem, et ohjeldada palestiinlaste rünnakuid iisraellaste vastu,” ütles Blinken. “Nii Iisraelil kui ka Palestiina omavalitsusel on kohustus säilitada Läänekaldal stabiilsus.”
Hr Blinken ei nimetanud ühtegi konkreetset isikut, kelle suhtes neid viisapiiranguid kohaldataks.
Välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles teisipäevasel briifingul, et praegused seadused keelavad nimetada kõiki Iisraeli kodanikke, kellel on selle uue aktsiooni alusel keelatud Ameerika Ühendriikidesse siseneda.
Pikaajaline vägivald Jordani Läänekaldal
Läänekallas on aastaid näinud sarnaseid vägivaldseid ägenemisi Iisraeli asunike ja palestiinlaste vahel, kuid hr Miller kinnitas, et need uued viisameetmed kujutavad endast esimesi USA sanktsioone Iisraeli asunike vastu mitme aasta jooksul.
USA uued sanktsioonid kehtestati pärast seda, kui Hamasi terroristid tungisid 7.oktoobril Gaza sektorist Iisraeli ja korraldasid ulatuslikke rünnakuid, tappes umbes 1,200 iisraellast ja võttes veel umbes 200 pantvangi, provotseerides Iisraeli sõjalist reaktsiooni kogu Gaza sektoris. Jordani Läänekallas on Gaza sektorist geograafiliselt eraldatud ja oli näinud oma osa vägivallast 7.oktoobri Hamasi rünnakutele eelnenud kuudel.
Iisraeli relvajõud korraldasid 19.juunil haarangu Jenini põgenikelaagrile Läänekaldal, et vahistada kaks tagaotsitavat isikut. Rünnak läks relvalahinguks. Lõpuks tapeti vähemalt viis palestiinlast ja üle 90 sai vigastada.
Päev pärast Iisraeli sõjalist haarangut tappis paar Palestiina relvameest neli iisraellast ja vigastas veel nelja Iisraeli Eli asula lähedal Läänekaldal. Päev pärast seda sisenesid sajad Iisraeli asunikud naabruses asuvasse Palestiina kogukonda Turmus Ayya ja süütasid kümneid autosid ja kodusid.
Vägivald Iisraeli asunike ja palestiinlaste vahel jätkus Läänekaldal kogu suve jooksul.
“Kuni 7.oktoobrini oli vägivallalaine. Alates 7.oktoobrist on juba niigi kõrgendatud vägivallatase märkimisväärselt tõusnud,” ütles Miller teisipäeval.
Hr Miller ütles, et USA uued viisapiirangud on nüüd õigustatud, kuna “me ei ole näinud Iisraeli valitsuse piisavalt meetmeid, mis meie arvates inimesi nõuetekohaselt vastutusele võtaksid”.
