Aastaid tagasi saabus paljude ajalehtede toimetustesse kiri ühelt geiorganisatsioonilt, milles nõuti väljaandelt seisukohavõttu homoseksualismi kohta. Kirjas sisaldus ka ähvardus, et kui kirjale ei vastata, arvatakse ajaleht automaatselt homofoobide musta nimekirja. Ühe maakonnalehe tegevtoimetaja lahendas olukorra nii, et kirjutas vastuse juhtkirjas – väljaanne pole andnud põhjust enda süüdistamiseks ning seega ei vasta ka väljapressimisele.
Täpselt samasugune kiri saabus teisipäeval rahvusmeelsetele ja konservatiivsetele portaalidele tabloidväljaande Delfi isehakanud “faktikontrollijatelt”, kes nõudsid sisuliselt enda süüditunnistamist nende esitatud luulude osas. Ehk siis loeti kirjas ette surmaotsus ja nõuti hukatavalt viimases sõnas selle heakskiitmist, ning seda eriti ülbelt ja ultimatiivselt.
Muuhulgas ähvardati: “Kui te ei vasta, siis võtame seda kommentaarina iseenesest.” Endale aga jäeti tohutult tegutsemisruumi: “Vastused avaldatakse vajaduse korral tervikuna või osaliselt.” Kogu kirja sisu ütles ülbelt ära, et kui neile sobivaid vastuseid ei anta, tuleb sopp nagunii, tehku “ohver” see neile vabatahtlikult legitiimseks.
Kes üldse andis kambale lapsajakirjanikele, kes ei tee sageli vahet faktil ja arvamusel ning kes kasutavad oma “õiguse” tõestamiseks ainult neile sobivaid allikaid, jättes kõrvale sama autoriteetsed vastuväited, volituse teha meediamaastikul mingit faktikontrolli? Või siis tehku nad seda oma kontorikeses ja oma lõbuks, sest Delfi üritusest on juba ammu saanud naljanumber, mille üle tõsisemad tegijad naeravad.
Delfi tabloidajakirjanike ponnistused on kogu aeg olnud suunatud rahvuskonservatiivse ja traditsionalistliku maailmavaate vastu, seetõttu pole ka nende “fakikontrollid” muud, kui katse neid jõude kompromiteerida, milleks tehakse aegajalt nägu, et kontrollitakse ka “omi”.
Mõni aasta tagasi korraldas Kantar Emor uuringu, mille kohaselt oli suurema jälgijaskonnaga meediakanal Delfi 66 protsendiga. Usaldatavust (ERR 45%) aga polnud neil ollagi – erakanalitest märgiti 22 protsendiga ära Postimees, järelikult oli Delfil see veelgi madalam.
Delfi Meedia võib mängida tõsist meediat, aga kui meetodid on gangsterite omad ja tulemus haiseb, siis on tegu kollase ajakirjandusega – ning nendega suhtlemine ei saa kellelegi kohustuseks olla.
//Uued Uudised//
