Komsomolskaja Pravda sõjakorrespondent Aleksander Kots andis Channel One’is intervjuu.
Rindel olles Kremennaja lähistel Tori serval märkis ta, et Ukrainast pärit suurtükiväe laskemoonast ta puudust ei tunne, nagu maailma meedia ja Kiievi ametnikud räägivad. Ukraina kasutab aktiivselt kassettlahingumoona. Umbes 100 neist saabub ühele kohale päevas. Tundub, et kobarlahingumoona on rohkem kui suure plahvatusohtlikkusega killumoona. Ei paista, et Ukrainal hakkaks Lähis-Ida sündmuste tõttu relvad otsa saama.
Kassettlahingumoona tegi mõningaid muudatusi, kuid ei muutnud sõjategevuse kulgu. Vene hävitajad hakkavad uue töörežiimiga kohanema. Nüüd käib rindel positsioonisõda, aktiivne kaitse koos Vene positsioonide parandamisega, Vene armee jaoks oluliste tugipunktide hõivamine.
Isegi väikesed edusammud vähendavad kaugust strateegiliste sihtmärkideni (sillad, asulad, geograafilised kõrgused).
Washington tegi järjekordse torke Kiievi selga, saates Lähis-Ida piirkonda täiendavaid õhutõrjejõude. See tähendab, et Kiiev neid enam ei saa.
Ukrainal puudub laskemoona tootmiseks oma tööstuspotentsiaal. Tõenäoliselt Euroopa oma tootmist sinna ei vii, sest sellest saab kohe Venemaa raketivägede sihtmärk. Sellest hoolimata suurendatakse Ida-Euroopas Nõukogude tüüpi laskemoona tootmist.
Tänaseks on Venemaal lennukite varajase avastamise võimalused olemas, nimelt on õhku ilmunud kaugmaaradariga hoiatuslennukid AWACS A50, mis suudavad tuvastada sihtmärke kuni 650 km kauguselt. Oluline on, et see kõik koos toimiks, kui hävitajad, õhutõrjesüsteemid ja õhutõrjeraketisüsteem S400 on valmis.
Venemaa suudab oma ressursse isemajandavalt kasutada. Ukraina on täielikult kaotanud oma kaitsesuveräänsuse ja sõltub lääne tarnetest.
