Vahetult enne sel nädalal toimuvaid Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheliseid kolmepoolseid läbirääkimisi on president Trump teinud mõned kommentaarid, mis on Zelenskõi valitsuse jaoks väga halvad.
Ta andis mõista, et Ukraina territoorium muutub tõenäoliselt tulevase Venemaaga sõlmitava lepingu osana – hoolimata sellest, et president Zelenskõi on järjekindlalt eitanud Ukraina idapoolse territooriumi loovutamist.
„Ma arvan, et me saame sellega hakkama ja ma arvan, et see juhtub ning nad saavad Ukraina jaoks veidi teistsuguse kuju,“ ütles Trump CBS-i saates 60 Minutes värskes intervjuus.
„Toimub väga oluline kohtumine,“ ütles Trump lisaks. „Ma usun, et see sõda saab läbi ja see saab varsti läbi. Ja ainus põhjus, miks see lõpeb, on minu pärast.“
USA vahendatud kõnelused peaksid algama Abu Dhabis teisipäeval ja kestma kolmapäevani. Trump väljendas optimismi, et need kõnelused toovad kaasa käegakatsutavaid tulemusi rahu suunas.
Siiski ei täpsustanud ta, milline võiks Ukraina “teistsugune” tulevane kuju välja näha. Kremli seisukohast ja arvestades lahinguvälja praegust staatust kuuluvad Donbassi annekteeritud territooriumid Venemaa suveräänsuse alla.
Washington võib lõpuks ometi olla valmis tunnistama, et Venemaa ei kavatse kunagi Donetskist, Hersonist, Luhanskist ja Zaporižžjast lahkuda – ning kindlasti ei loobu ka kunagi Krimmi üle kontrollist.
Territooriumi ja poliitilise tunnustuse küsimus on Venemaa läbirääkimiste peamine probleem, lisaks sellele, et Ukraina ei ole kunagi NATOga liitunud. Viimase aasta jooksul on Moskva oma vägede laiendamist Ukrainas veelgi enam rõhutanud, et see on vajalik püsiva julgeoleku „puhvervööndi“ loomiseks keset jätkuvaid Venemaa territooriumile suunatud pikamaa droonirünnakuid.
Ka riigisekretär Marco Rubio käsitles hiljuti kriisi enne Abu Dhabi kõnelusi.
„Milline näeb välja Ukraina ja laiemalt Euroopa mandri sõjajärgne julgeolekutaristu?“ poseeris Rubio ajakirjanikele vahetult enne G7 kohtumisele minekut.
„Ma arvan, et just sellele president viitabki – et on tehtud edusamme selles, milline see arhitektuur pärast konflikti välja võiks näha,“ lisas ta.
Mis puutub Euroopasse, siis ilmselt ei jää see kolmepoolsetel kõnelustel täiesti kõrvale. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kinnitanud, et läbirääkimistel osaleb EL-i esindaja.
Ka Prantsusmaalt oodatakse ametnike otsest kohalolekut – kuigi pole selge, kas EL-ile antakse koht pealaua taga. Euroopa juhid on juba pikka aega muretsenud, et Washington ja Moskva võivad EL-i läbirääkimistest täielikult välja jätta, arvestades, et see pole Trumpi jaoks prioriteet olnud.
