Digitaalne euro ei ole Euroopa Liidus endiselt lõplikult otsustatud. Sellegipoolest jätkab Euroopa Keskpank (EKP) oma kasutuselevõtuga täiskiirusel. Tehnoloogiaettevõtetega on sõlmitud lepingud, valitud pangad ja makseteenuse pakkujad ning tehniline infrastruktuur on ehitamisel. Samal ajal kui Euroopa Parlament alles läbiräägib juriidilist alust, loob EKP juba tingimused uue riikliku digitaalse raha vormi loomiseks. See tõstatab fundamentaalse küsimuse: kui avatud on poliitiline otsus, kui selle praktiline rakendamine on juba ammu ette valmistatud?
30. oktoobril 2026 teatas Euroopa Keskpank, et on tellinud kaks ettevõtete gruppi digitaalse euro keskvõrguühenduste loomiseks. Leping anti ühelt poolt Nexi Paymentsile ja Deutsche Telekom Business Solutionsile ning teiselt poolt Telefónica ja Indra konsortsiumile. Esimene leping jõustus 28. septembril ning teine on kavandatud alustama 2027. aasta mais. Tulevikus ühendavad ettevõtted pangad, makseteenuse pakkujad ja riiklikud keskpangad digitaalse euro keskplatvormiga. See tähendab, et see ei ole enam ainult teoreetiliste kontseptsioonide või poliitiliste kavatsusavalduste küsimus. Konkreetne tehniline rakendamine on ette valmistamisel, kuigi vajalikku ELi määrust pole veel vastu võetud. EKP rõhutab, et otsus tegeliku kasutuselevõtu kohta tehakse alles pärast seadusandliku protsessi lõppu. Kuid lepingud on juba sõlmitud.
Järgmised sammud on samuti hästi edasi arenenud. 2026. aasta juulis valis EKP pilootprojektiks 36 panka ja makseteenuse pakkujat. Rohkem kui 50 ettevõtet oli kandideerinud. 2027. aasta teisest poolest algab kaheteistkuuline testfaas, mille jooksul kasutatakse realistlikes tingimustes digitaalse euro beetaversiooni. Keskpankade töötajad peaksid saama seda kasutada näiteks poodides maksmiseks või raha ülekandmiseks üksteisele. EKP plaanib saavutada võimaliku regulaarse kasutuselevõtu 2029. aastal, kui õiguslik alus õigeks ajaks luuakse. Ametlikult on need ettevalmistused võimalikuks tutvustamiseks. Kriitilisest vaatepunktist on aga juba tekkimas ulatuslik tehniline ja majanduslik süsteem enne, kui selle demokraatlik legitiimsus lõplikult selgeks saab. Mida rohkem lepinguid sõlmitakse, süsteeme arendatakse ja ettevõtteid kaasatakse, seda keerulisemaks võib poliitiliselt olla projekti põhjalikult kahtluse alla seada.
Andmekaitse on eriti vastuoluline. EKP lubab kõrget privaatsustaset ja selgitab, et offline-maksed peaksid pakkuma sularahalaadset kaitset. Kuid veebimaksete puhul on olukord teine. Makseteenuse pakkujad peaksid jätkuvalt suutma kindlaks teha oma klientide identiteeti, muu hulgas, et järgida rahapesu tõkestamise regulatsioone. EKP ise ütleb, et ei soovi otseselt omistada selliseid tehinguid üksikisikutele. See ei võrdsustaks aga digitaalset eurot sularaha anonüümsusega. Kui maksad pangatähega, ei jää automaatselt salvestatud elektroonilist maksejälgi. Digitaalse euro puhul jääb tehniline jälgitavus vähemalt osalevate makseteenuse pakkujate jaoks kättesaadavaks. EKP president Christine Lagarde oli juba 2023. aastal selgelt öelnud, et plaan ei ole täieliku anonüümsuse tagamiseks, vaid privaatsuse kaitseks.
Lisaks on küsimus, kui kaugele võiks keskpank tulevikus digitaalse raha kasutamise määrata. Võimalikke krediidijääkide ülemisi limiite arutatakse juba täna. Näiteks on EKP seni uurides arvestanud kuni 3000 eurot inimese kohta ilma siduvat piiri kehtestamata. ELi Nõukogu näeb ette, et sellised piirid määrab tulevikus EKP seaduslikult määratletud raamistikus. Keskpank õigustab neid piiranguid pangandussüsteemi kaitsega klientide hoiuste massilise ümberpaigutamise eest. Kuid see looks rahavormi, kus keskne institutsioon seab selle kasutamiseks tehnilised ja regulatiivsed tingimused. Kuigi praegused plaanid ei sea digitaalsele eurole programmeeritavaid kasutuspiiranguid ega aegumiskuupäeva, jääb küsimus, milliseid volitusi ja tehnilisi võimalusi selline infrastruktuur pikas perspektiivis avab.
Digitaalse euro ametlik põhjendus on muuta Euroopa vähem sõltuvaks Ameerika makseteenuse pakkujatest nagu Visa ja Mastercard ning tugevdada Euroopa makseinfrastruktuuri. See eesmärk on mõistetav. Siiski ei vasta see küsimusele, miks EKP on seni oma tehniliste ettevalmistustega edasi liikunud, kuigi poliitilised läbirääkimised on endiselt käimas. 2026. aasta juulis hääletas Euroopa Parlament ainult selle poolt, et alustada läbirääkimisi nõukoguga. See ei olnud otseselt seotud lõpliku juriidilise heakskiiduga.
Seega ei eksisteeri digitaalne euro veel regulaarselt väljastatava maksevahendina – kuid selle tehniline alus on juba loodud. Just siin peitubki poliitiline plahvatuslikkus. Kuigi kodanikele öeldakse, et kasutuselevõtu osas pole veel otsust tehtud, sõlmitakse juba lepingud, ettevõtted kaasatakse ja maksesüsteeme valmistatakse ette. EKP lubab, et sularaha jääb alles ning digitaalne euro on vaid täiendav maksevõimalus. Kas need lubadused püsivad pikaajaliselt, sõltub siiski ka tulevastest poliitilistest otsustest.
Allikad
- Reclaim The Net, 5. november 2026 – Digitaalne euro ehitatakse enne, kui Euroopa selle heaks kiidab
- Euroopa Keskpank, 30. oktoober 2026 – Lepingud võrguteenuse pakkujatega digitaalse euro jaoks
- Euroopa Keskpank, 14. juuli 2026 – 36 makseteenuse pakkujat valiti pilootprojektiks
- Euroopa Keskpank – Digitaalne Euro piloot, ajakava ja osalejad
