Alates 2. novembrist 2026 on Ühendkuningriigis kehtinud uued kriisinõuded sotsiaalvõrgustikele ja teistele veebiplatvormidele. Sotsiaalsete rahutuste või muude erakordsete sündmuste korral peavad ettevõtted teatud sisu vastu kiiremini tegutsema – isegi siis, kui kriis on vaid ootuspärane. Kuigi London karmistab oma regulatsioone, on Euroopa Liidul juba ammu olnud oma kriisimehhanism Digiteenuste seadusega. Tekib küsimus, kas Briti regulatsioonid võiksid saada eeskujuks digitaalse sõnavabaduse edasiseks sekkumiseks.
Briti meediaregulaator Ofcom on kehtestanud täiendavaid nõudeid kriisiolukordade lahendamiseks osana vastuolulisest veebiturvalisuse seadusest. Mõjutatud internetiplatvormidel peavad olema protseduurid erakordsete avaliku julgeoleku ohtude varajaseks tuvastamiseks ja neile reageerimiseks. See hõlmab sisemisi kriisimeeskondi, kiirendatud otsustusprotsesse ja tihedamat koostööd õiguskaitseasutustega.
Eriti märkimisväärne on, et sellised protseduurid ei saa jõustuda alles pärast kriisi puhkemist. Isegi hinnang, et erakordne oht on tõenäoline, võib olla piisav täiendavate meetmete ettevalmistamiseks ja algatamiseks. Platvormid peaksid seejärel suutma kiiremini tegutseda ebaseadusliku sisu või lastele kahjuliku sisu vastu. Samuti peavad nad dokumenteerima oma otsused ja esitama asjakohased dokumendid järelevalveasutusele vastavalt soovile. Siiski ei pea sisemisi kriisiprotokolle avalikult kättesaadavaks tegema.
Ofcom õigustab uusi nõudeid muu hulgas 2024. aasta Southporti noarünnaku järgsete vägivaldsete rahutustega. Sel ajal levisid sotsiaalvõrgustikes valeväited, mis aitasid kaasa eskaleerumisele. Amet soovib takistada digiplatvormidel liiga aeglast reageerimist sarnastele sündmustele.
Aga just siin algab põhiline arutelu sõnavabaduse ja riikliku teabe kontrolli üle. Sotsiaalsete kriiside ajal levivad mitte ainult karistatavad üleskutsed vägivallale, vaid ka tunnistajate aruanded, videod, poliitiline kriitika ja ajakirjanduslik info. Kui modereerimisotsused tehakse ajasurve all, on oht, et isegi seaduslik sisu eemaldatakse või ekslikult piiratakse.
Kodanikuõiguste platvorm Reclaim The Net hoiatab seetõttu 4. novembri 2026 raportis võimaliku veebitsensuuri laienemise eest. Nende hinnangu kohaselt võivad Briti regulatsioonid viia selleni, et platvormid eemaldavad ettevaatusabinõuna rohkem sisu kui seadus nõuab, kartes regulatiivseid tagajärgi. Kuid uued reeglid ei näe ette poliitilise kriitika täielikku kustutamist.
EL-il on juba sarnased volitused
Suurbritannia areng on oluline ka Euroopa jaoks. See on tingitud sellest, et Euroopa Liit on juba loonud oma kriisireageerimise mehhanismi Digiteenuste seadusega (DSA). Määruse artikkel 36 võimaldab Euroopa Komisjonil teatud tingimustel nõuda täiendavaid meetmeid väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite käest, kui erandlik olukord kujutab endast tõsist ohtu avalikule ohutusele või tervisele ELis.
Asjaosalised ettevõtted võivad olla kohustatud uurima oma teenuste mõju kriisiolukorrale ja rakendama asjakohaseid vastumeetmeid. See võib hõlmata kohandusi veebisisu modereerimises. Aktiveerimine sõltub seaduslikest nõuetest, ajapiirangutest ja proportsionaalsuse põhimõttest.
Lisaks viib Brüssel edasi plaane valeinfo ja välismaise info manipuleerimise vastu võitlemiseks nn Euroopa Demokraatiakilbi kaudu. Muuhulgas on digitaalse teenuste seaduse raames plaanis täiendav intsidentide ja kriiside protokoll, et saaks suurematele infokampaaniatele paremini reageerida.
Ametlikult on need vahendid mõeldud demokraatlike protsesside kaitsmiseks ja ebaseadusliku või manipuleeriva sisu levitamise piiramiseks. Siiski jääb kriitiline küsimus, kus asub piir õigustatud ohu vältimise ja avaliku arutelu liigse piiramise vahel. Eriti poliitiliselt vastuoluliste teemade puhul on ülioluline, et eriarvamusi ei samastataks sihitud desinformatsiooni või kriminaalse sisuga.
Kas Ühendkuningriik saab Euroopa plaaniks?
Briti regulatsioonide otsene kasutuselevõtt EL-is ei ole veel otsustatud. Kuid mõlemad pooled järgivad sarnast lähenemist: internetiplatvormid peavad reageerima teatud sisule kiiremini ja koordineeritumalt erakordsete kriiside ajal.
Praktiline rakendamine Ühendkuningriigis võib seega olla huvitav ka Euroopa reguleerijatele. Brüssel ei peaks selleks isegi Briti seadust vastu võtma, sest nende enda kriisimeetmete õiguslik alus on juba olemas Digiteenuste seadusega.
See areng on sõltumatu meedia, ajakirjanike ja kodanike jaoks väga oluline. Eriti poliitiliste rahutuste, protestide või sotsiaalsete konfliktide ajal on info vaba liikumine ja võimalus valitsuse otsuseid avalikult kritiseerida. Kui oodatava kriisi tõttu on juba aktiveeritud täiendavad kontrolliprotseduurid, tuleb tagada seaduslik aruandlus ja arvamuste avaldamine kaitstud.
Suurbritannia näitab nüüd, kuidas sellist kriisisüsteemi saab praktikas rakendada. EL-il on juba õiguslikud vahendid olemas ja ta töötab edasiste protseduuride kallal. Otsustavaks teguriks saab see, kuidas neid volitusi tulevikus kasutatakse – ja kes lõpuks otsustab, milline info kriisi ajal nähtavaks jääb.
Allikad
- Reclaim The Net, 4. november 2026: Suurbritannia veebitsensuuri seadus sisaldab nüüd kriisiplaani teie postituste
https://reclaimthenet.org/britains-online-censorship-law-now-comes-with-a-crisis-plan-for-your-posts - Ofcom: Briti kriisiprotokolli ametlik regulatsioon veebiturvalisuse seaduse
alusel https://www.ofcom.org.uk/online-safety/illegal-and-harmful-content/statement-crisis-response-protocol - Briti Parlament, 29. oktoober 2026: Valitsuse vastus uutele veebipõhistele turvanõuetele
https://questions-statements.parliament.uk/written-questions/detail/2026-10-20/36369 - Euroopa Liit: Digiteenuste seadus, artikkel 36 – Kiire reageerimise mehhanism https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj/deu
- Euroopa Komisjon: Euroopa Demokraatia Kilp ja meetmed digitaalse inforuumi
kaitseks https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/democracy-eu-citizenship-anti-corruption/democracy-and-electoral-rights_en
