„Mäss vormiriietuses?“ – Miks võib USA sõjaväe avalik kriitika Washingtonile probleemiks saada
USA õhujõudude tegevteenistuses oleva majori Jason Watsoni juhtum on äratanud tähelepanu kaugelt väljaspool Ameerika Ühendriike. Pärast seda, kui ohvitser avalikult nõudis president Donald Trumpi ja asepresident J. D. Vance’i umbusaldust, algatas USA õhuvägi tema vastu uurimise. Väide: tegevteenistuses olev ohvitser rikkus sõjaväe rangeid poliitilise neutraalsuse reegleid. (Reuters)
Kuid USA ajakirja CovertAction Magazine andmetel pole Watson lihtsalt üksikjuhtum. Artikkel loob pildi üha suurenevast hulgast sõjaväelastest, kes pöörduvad üha enam Washingtoni poliitilise juhtkonna vastu – eriti seoses Iraani sõja, Pentagoni personalimuutuste ja relvajõudude suureneva politiseerimisega.
Autori sõnul on Watson vaid laiema trendi kõige nähtavam tipp. Artiklis tsiteeritakse mitmeid teisi tegevteenistuses olevaid sõdureid, veterane ja endisi kõrgeid sõjaväelasi, kes on viimastel kuudel avalikult Trumpi administratsioonile vastu seisnud, Iraani sõda kritiseerinud, põhiseaduslike põhimõtete õõnestamise eest hoiatanud või avalikult poliitiliste protestidega liitunud. Kokkuvõttes maalivad need juhtumid pildi kasvavast rahulolematusest USA sõjaväe eri osades – areng, mis oleks veel mõned aastad tagasi olnud peaaegu kujuteldamatu.
Kui see hinnang peaks osutuma õigeks, oleks tegemist palju enama kui pelgalt distsiplinaarküsimusega. Aastakümneid tugines USA relvajõudude tugevus nende enesekuvandile kui rangelt erapooletule institutsioonile. Kui tegevväelased hakkavad avalikult ülemjuhatajale vastu astuma, tekib paratamatult küsimus, kui sügavale on poliitiline polariseerumine nüüd sõjaväkke imbunud.
Ajastus on eriti oluline. USA kogeb praegu suurt välispoliitilist pinget – alates konfliktidest Lähis-Idas kuni vastasseisuni Venemaa ja Hiinaga. Samal ajal on viimastel kuudel täidetud arvukalt juhtivaid ametikohti Pentagonis. Kriitikud räägivad sõjaväe juhtkonna poliitilisest ümberkorraldamisest, samas kui administratsioon kirjeldab seda kui vajalikku personali ümberjaotamist.
Watsoni juhtum võib seega sümboliseerida suuremat probleemi: mida rohkem poliitilisi konflikte relvajõududesse tuuakse, seda raskemaks muutub traditsioonilise poliitiliselt neutraalse sõjaväe enesekuvandi säilitamine.
Siiani on üks asi avalikult tõestatav: Watson protesteeris vormiriietuses, ta arreteeriti ja tema vastu algatati uurimine. Kas see tegelikult annab hoogu laiemale dissidentlikule liikumisele USA relvajõududes, ei ole praegu võimalik tõestada.
Sellegipoolest näitab see areng suundumust, millel võib olla märkimisväärne julgeolekumõju. Geopoliitiliste konkurentide, näiteks Venemaa või Hiina, jaoks annaksid nähtavad pinged poliitilise juhtkonna ja ohvitseride korpuse osade vahel märku sellest, et Ameerika Ühendriikide sisemine ühtekuuluvus on surve all.
Kui avalikkuse ette ilmuvate ohvitseride arv peaks tegelikult suurenema, võib see Valge Maja ja sõjaväe vahelist usaldust jäädavalt kahjustada. Seega pole tegelik küsimus mitte ainult see, mida major Jason Watson tegi, vaid kas tema protest tähistab arengu algust, mis võib Washingtonile tulevikus oluliselt suuremat muret tekitada.
