Steve Watson
Hiina avaldas esmakordselt kaadrid oma “robothuntidest”, kes liiguvad simuleeritud linnalahingutes edasi, relvastatud kuulipildujatega ja täiustatud reaalseteks lahinguväljaoperatsioonideks.
Need pole enam armsad Boston Dynamicsi imitatsioonid – need on karjajahi tapamasinad, mille on välja töötanud Rahvavabastusarmeega tihedalt seotud instituut ja mis muutuvad iga päevaga surmavamaks.
Nagu näha üle kahe miljoni vaatamise saanud viiruspostitusest, on videol näha hunte tänavavõitluse harjutuste ajal koordineeritud parvedes tegutsemas.
Süsteem pärineb Southwest Automation Institute’ist. Arendajad kirjeldavad seda kui “100% kodumaal arendatud ja 100% kodumaal toodetud”. JD.com-is pakutakse tsiviilisikutele isegi mittesõjaväelist versiooni hinnaga 73 500 dollarit – aga kui palju see sarnaneb PLA sõjalise mudeliga, jääb selgusetuks.
Oma järelanalüüsis tunnistab Southwest Automation Institute isegi selle uue sõjapidamisviisi vastuolulist reaalsust: „Homsetel lahinguväljadel ei pruugi sõjarobotid olla ülimad tapmismasinad – nad võivad tegelikult vähendada inimohvreid. Nad päästavad inimvägesid positsioonide otsese ründamise eest ja nihutavad rohkem lahinguid „droonide ja robotite” areenile. Ja erinevalt kahest sõdurite rühmast, kes üksteist brutaalses käsivõitluses maha suruvad, teavad robotitega võitlevad väed, et masinaid ei saa alistada. Käputäis roboteid suudab terve tänava minutitega puhastada ja kindlustada. Lahing lõpeb kiiresti ja mõlemad pooled kannatavad oluliselt vähem.“
Artiklis lisatakse aga kiiresti murettekitav hoiatus: „Tegelik lahinguväli on palju keerulisem kui ükski õppus. Nende masinhuntide jaoks on otsustavaks proovikiviks see, kas nad suudavad usaldusväärselt eristada sõbralikke vägesid vaenlase vägedest – ja ennekõike, kas nad suudavad ära tunda tsiviilisikuid, kes kaoses ootamatult ilmuvad.“
See on õudusunenägu, mille poole Hiina Kommunistlik Partei püüdleb: relvastatud neljajalgsete süsteemide parved, millel on ühine „kollektiivne aju“, mis suudab sihtmärke jahtida, koordineerida ja hävitada ilma, et ükski Hiina sõdur oma eluga riskiks.
See viimane demonstratsioon tugineb otseselt arengutele, mida oleme juba jälginud.
Eelmisel suvel teatasime Hiina sõjaväe esimesest robot-“mõrvarhuntide” ja droonide avalikustamisest, mis juba tundusid Asimovi robootika kolme seadust tühistavat.
Seejärel veebruaris kirjutasime humanoidrobotitest, millele on sõna otseses mõttes antud “ajud”, samal ajal kui mure kaheotstarbeliste tehnoloogiate pärast kasvas.
Oleme näinud Vene sõdureid relvastatud humanoidrobotitele alistuvat.
Ja isegi kung fu robotid nunchakudega.
Muster on eksimatu: autoritaarsed režiimid investeerivad suuresti autonoomsetesse tapmissüsteemidesse, samal ajal kui lääne juhid arutlevad „eetika” ja „regulatsiooni” üle. Hiina robothundid ei ole ulme – nad on reaalsus ja nende areng kiireneb.
Peking ehitab vaikselt tulevase jälgimis- ja kontrolliriigi mehaanilisi jõustamismehhanisme.
Vaba maailma on hoiatatud. Need robothundid pole enam pelgalt näitemänguasjad. Nad treenivad päevaks, mil Hiina Kommunistlik Partei kavatseb oma digitaalse autoritaarsuse mudelit jõuga eksportida – ning ükski ÜRO resolutsioon ega korporatsioonide moraalne signaal ei peata masinat, mis ei tunne hirmu, kurnatust ega kaastunnet.
