Elu võimalikkusest Eestis
Samal ajal kui Kaja Kallas ja teised reformierakondlikud küünikud kinnitavad, et lastetoetuste tõstmisega annab kannatada järgmise eelarveaastani, on paljud pered sattunud Reformierakonna juhtimisel 20%-ni kihutanud inflatsiooni tingimustes tõsistesse raskustesse. Kuni peaministri toolil istuv arrogant ja tema suuvoodrid ajavad suust poliittehnoloogilist vahtu, kuidas lastetoetus neelavat 300 miljonit, mida polevat hetkel kusagilt võtta, nuputavad suurperede emad-isad, kuidas tasuda üha meeletumaks kasvavaid kommunaalkulusid ning millistele odavamatele toiduainetele üle minna, et jaksaks osta midagigi perelaua katmiseks. Lapsi ju ei toida selgitustega, kuidas reformitädide valitsus pole süüdi, et meie väikeses koduriigis on Euroopa kalleim elu. Kasvav organism vajab täisväärtuslikku toitu, aga kuidas seda kindlustada, kui pere eelarve igast nurgast käriseb ja abi pole kusagilt loota, sest valitsejad tõrjuvad lahendusi, olgu selleks siis lastetoetuse kohene tõstmine, energiahindadele ja esmastele toidukaupadele piirhindade kehtestamine, kütuseaktsiisi otsustav kärpimine või Eesti Energia hüperkasumi arvelt ennetähtaegsete dividendide väljavõtmine, mille abil oleks võimalik lastetoetust tõsta isegi rohkem, kui EKRE soovib.
Suurpered on ahastuses.
Minu poole pöördus seitsme lapse ema Marina, kes palub, et EKRE seisaks kindlalt lastetoetuse tõstmise eest, sest see on tema perele elu küsimus. Seitsme lapse kasvatamine pole naljaasi. Vaja on ruumi ja piisavalt toasooja, kulub rohkelt elektrit ja vett, ent sellest kõigest on tänu Reformierakonna ülbele enesekesksusele saanud luksuskaup. Nii kirjutabki Marina, et kui varem oli nende pere kommunaalkulu 500 eurot, siis nüüd on see tõusnud 1300 euroni, mis seniseid arenguid jälgides pole veel piir. Tubli perenaisena oskas ema seni peret toita 700 euroga kuus, ent nüüd ei tule enam alla 900 välja. Kuid lapsed vajavad riideid, koolitarbeid, vahel mõne maiustuse. Marina perel on eluasemelaen, millest jäänud veel kahe aasta maksed, kuid hüppeliselt kasvanud kulude taustal pole selleks kusagilt raha võtta ja silmapiiril ähvardab väljatõstmine.
Olge poliitikud, kuid saage inimesteks!
Kas teil pole häbi, Kaja Kallas, et lasterikaste perede emad peavad muretsema, kuidas edasi elada, milliste vahendite eest kasvatada lapsi, tulevasi Eesti riigi kodanikke. Peab olema südame asemel kivi, et lapsetoetuste menetlemist siduda mingite poliitiliste kemplustega nagu Reformierakond seda teeb. Saage inimesteks reformipoliitikud, lõpetage suurperede ahistamine ja tehke ometi kord ka midagi loomulikku – nõustuge Eesti inimestele mõtlevate erakondadega ja tõstke lastetoetust kohe, ilma vingumise ja halata või vabastage oma toolid, sest kooslus, mis ei suuda leida raha lastele vähegi normaalse elujärje tagamiseks, ei vääri isegi põlgust.
Vsevolod Jürgenson
