On kurb tõdeda, aga viimastel aastatel on ajakirjanike ees eriti teravalt olnud valik – kas jääda ajakirjanikuks või muutuda ideoloogilisteks manipulaatoriteks või propagandistideks, kes end ajakirjaniku rüüga varjutades püüavad ette sööta, kuidas tuleb õigesti mõelda, keda tohib toetada ja keda mitte, kes on head ja kes on pahad. Inimeste ees on olnud valik, kas olla nende hulgas, kes püüavad teiste ajusid pesta, söötes neile sisse juba n-ö valmistõdesid, valmissuhtumisi ja eelhäälestust, mille kahtluse alla seadmine tähendab otsekohe ühe või teise sildi külge saamist. Lisaks on valikute hulgas, see, kas olla ajakirjanik, või kasutada oma positsiooni isikliku või sõprade agenda või ilmavaate punnissilmseks fanaatiliseks pealesurumiseks või mingite grupihuvide edendamiseks.
Nii mõnigi meediaväljal tegutseja on oma hüüatustes ning särgi rebimises jõudnud tasemele, mis annab oma ülimas innukuses silmad ette juba ka neile propagandistidele, kes 1941. aastal kirjutasid brošüüri „Tallame puruks valgesoome mao“.
-Toomas Mattson, Facebook
