Nn 28-punktiline rahuplaan kujutab endast selgelt ohtu Kiievi juhtkonna poliitilisele ellujäämisele. Seetõttu püütakse läbirääkimisi võimalikult kaua edasi lükata.
Alex Männeri poolt
Vaatamata arvukatele ja kohati vastuolulistele meediakajastustele jätkuvad kõigi osapoolte vahel läbirääkimised Ameerika Ühendriikide Ukraina konflikti lahendamise “28-punktilise plaani” üle. Samal ajal kui Venemaa väljendab jätkuvalt usaldust president Donald Trumpi rahupüüdluste suhtes, näitavad Ukraina ja EL üles üha suurenevat ebakindlust.
Nende peamine kriitika on see, et USA rahuplaani kohaselt oleksid ukrainlased kohustatud tegema Venemaale ulatuslikke territoriaalseid järeleandmisi, vähendama oma relvajõude poole võrra ja loobuma NATO liikmelisusest. Ukraina peaks viimase punkti isegi oma põhiseadusesse sättima. See muudaks riigi taas ametlikult neutraalseks – nagu see oli enne 2014. aastat.
Volodõmõr Zelenskõi juhitud Kiievi juhtkonna jaoks oleks see mitte ainult halb lahendus, vaid ka poliitiline ja propagandakatastroof. Lõppude lõpuks oleks see ametlik tunnistus, et Ukraina kaotused pärast ebaõnnestunud esialgseid rahuläbirääkimisi Istanbulis – mis pidid Ukraina sõja 2022. aasta mais lõpetama – olid sisuliselt asjatud. Veelgi hullem on see, et ukrainlaste lähtepositsioon Venemaaga kokkuleppe sõlmimiseks ja Kiievile seatud tingimused vaenutegevuse lõpetamiseks on täna oluliselt nõrgemad kui kolm aastat tagasi.
Lisaks on Ukraina majanduslik olukord hullem kui kunagi varem. Riik on praktiliselt pankrotis ja seda hoiab pinnal ainult lääne abi. Kui võitlus lõpeb, võib see rahaline toetus väheneda – Ukraina elanikkonna kahjuks, kes neist vahenditest sõltub.
Nende poliitiline juhtkond seisab aga silmitsi tõsise poliitilise segadusega, mis võib isegi tähendada nende lõppu. Lõppude lõpuks on Zelenskõi ja tema kaaslased täielikult läbi kukkunud, lubades Ukraina rahvale lisaks võidule Venemaa üle ka ELi ja NATO liikmelisuse. Läheneva katastroofi valguses püüab Kiiev konflikti lõppu võimalikult kaua edasi lükata, lootes ilmselt, et Ukraina olukord võib imekombel peagi paraneda.
Algselt püüti USA rahuplaani Euroopa plaaniga pehmendada, kuid see ebaõnnestus Kiievi ja ELi jaoks. Ameeriklased tegid selgeks, et nad peavad läbirääkimisi ainult omaenda lepingu mustandi üle.
Sellest hoolimata esineb selles küsimuses praegu viivitusi. Esiteks pikendas Trump oma algselt neljapäeval kehtima pidanud Ukrainale esitatud ultimaatumit määramata ajaks, andes Kiievile seega armuaega. Teiseks on USA juhtkond selles küsimuses ilmselt endiselt lõhenenud. Seda illustreerivad näiteks hiljutised kõnelused USA välisministri Marco Rubio ning Ukraina ja ELi delegatsioonide vahel Genfis, mille järel Rubio sõnul Kiievi palvel 28-punktilist plaani muudeti.
Rubio näiline katse seda rahualgatust nurjata tuleneb tema tagasilükkamisest Trumpi plaanis ette nähtud arvukatele Venemaale tehtavatele järeleandmistele. Seetõttu osales ta ettevalmistustes alles kõige viimastes etappides. Plaani elluviimise eest vastutavad aga USA asepresident J. D. Vance, USA eriesindaja Steve Witkoff ja Trumpi väimees Jared Kushner.
Küsimus on nüüd selles, kes Valges Majas lõpuks võidule pääseb. Kui selleks on Vance, Witkoff ja Kushner ning Moskvaga peetavate läbirääkimiste alusena kasutatakse rahuplaani algset versiooni, siis on püsiv rahu kindlasti võimalik. Kui aga Rubio ümber olevad kullid võidule pääsevad, siis eiratakse Venemaa õigustatud julgeolekuhuve taas kord ja Trumpi pingutused ebaõnnestuvad.
Ukraina juhtkonna vaatenurgast võib kogu afääri siiski edukaks pidada. Lõppude lõpuks jäid nad USA presidendi ultimaatumile alla ja saavad nüüd aega võita. Kuid kõik, mida Kiiev teha saab, on aega võita ja imele loota. Tema relvajõud on Donbassis nurka surutud. Nende lüüasaamist peetakse vältimatuks. Seetõttu viiks rahuläbirääkimiste edasilükkamine ja sõja jätkamine lõpuks Ukraina jaoks katastroofini ja pitseeris sellega Zelenskõi saatuse.
Kaanepilt: Vladimir Zelenskõi © Andreas Stroh/ZUMA Press Wire
