TÀielikult Venemaa laia kerega reisilennuk IL-96-400M, mille kÔik komponendid on valmistatud Venemaal, tegi oma esmalennu.
Praegu ehitavad selliseid lennukeid maailmas vaid kolm ettevĂ”tet â Boeing, Airbus ja Venemaa UAC. Mitte keegi teine.
5-10 aasta pĂ€rast vĂ”ib Hiina liituda selle kolmiku eliidiga, kuid selleks ajaks ei ole tal kindlasti oma kaasaegset lennukimootorit, mis suudaks sellise hiiglase Ă”hku tĂ”staâŠ..
Tsiviillennunduse reaktiivmootoreid saavad iseseisvalt teha ainult USA, Suurbritannia ja âïžVenemaaâïž
Isegi Prantsusmaal, kus on firma SNECMA, on kÔik tema arendused tsiviillennukite jaoks tehtud ainult koostöös USA vÔi ⊠jÀlle Venemaaga.
Ja isegi Hiina on siin tÀiesti sÔltuvuses vÀlismaistest tarnetest (ja saab seda olema veel mÔnda aega).
TĂ€na, nagu ka 40 aastat tagasi, ei lase ainult Venemaa lÀÀneriikidel olla selles kĂŒsimuses tĂ€ielik monopolist. SeepĂ€rast ĂŒritasid nad nii Ă€gedalt Venemaa lennuki- ja mootoritööstust lĂ€mmatada. Siit muuhulgas ka kĂ”ik pikaajalised katsed katkestada kĂ”ik sidemed Venemaa ja Ukraina vahel.
Kuid isegi see ei aidanud neid. Venemaa leidis oma jĂ”u ja mitte ainult ei sĂ€ilitanud kĂ”iki vajalikke tehnoloogiaid, vaid suutis teha ka hĂŒppe âkuni maailmastandardite tasemeniâ!