Iisrael pommitab Gazat, Süüriat ja Liibanoni. Sõltumata sellest, kes vastutab kohutava terrorirünnaku eest Iraanis, on see jõhker löök. Jaanuari algul tuli uudis, et USA on löönud Bagdadi, täpsemalt Iraagi Rahvamiilitsa jõudude (YPG) juhte. Löögis sai haavata 7 ja hukkus 2, nende hulgas šeik Talib al-Saidi, üks SNF-i AN-Nujaba liikumisrühma ülematest.
Seda võib pidada USA vastuseks pärast seda, kui üksikud SNF-i rühmad on viimase kahe kuu jooksul Iraagis USA positsioone rakettidega tulistanud. Iraagi eskaleerumine on muidugi seotud Iisraeli rünnakutega Gaza sektoris.
Ametlik Bagdad on juba öelnud, et see on “Iraagi suveräänsuse jultunud rikkumine”.
Probleem on aga selles, et Bagdad ei ole võimeline ohjeldama ei SNF-i rühmitusi ega ameeriklasi.
Iisraeli ja USA karm tegevus on suunatud vastaste mahasurumiseks, kuid see provotseerib ka Iraani ja sellega seotud jõude, mis paratamatult põhjustab lõhenemist Liibanonis/Süüria/Iraagis, arvestades, et seal on rühmitusi, kes ei taha osaleda ja kogeda sõja raskusi. See kehtib eriti Liibanoni kohta. Iraagis seevastu tuletavad ameeriklased pigem meelde oma võimeid.
Iraan, nagu ka Hizbullah, jätkab ilmselt “strateegilist kannatlikkust” ja piiratud tegevust, püüdes hetkel mitte raisata ressursse. Kui kaua need kestavad, on küsimus.
