Soome psühholoogiliste teadlaste uus uuring, mis avaldati ajakirjas Scandinavian Journal of Psychology, leiab positiivse korrelatsiooni inimese pühendumise vahel sotsiaalse õigluse uskumustele, sealhulgas “intersektsionaalsusele”, “antirassismile” ja “ärkamisele” ning ärevusest ja depressioonist tulvil elu kogemise vahel.
Kuna “woke mind virus” levib nagu vähk lääneriikides, on areneva vaimse tervise kriisi pärast uusi muresid. Seda seetõttu, et uuring pealkirjaga “Kriitiliste sotsiaalse õigluse hoiakute hindamise skaala konstrueerimine ja valideerimine” leiab, et Soome elanikkonnal, kes praktiseerivad nn ärkamisreligiooni, on kõrgenenud ärevuse ja depressiooni risk.
“Olin pööranud tähelepanu arengule Ameerika ülikoolides, kus 2010. aastatel sai valdavaks uus sotsiaalse õigluse diskursus,” ütles uuringu autor Oskari Lahtinen, Turu ülikooli INVEST Research juhtkeskuse vanemteadur, keda PsyPost tsiteeris.
Lahtinen jätkas:
“Kui kriitiline sotsiaalse õigluse (või intersektsionaalse või “woke”) diskursus lähtub peamiselt Ameerika ühiskonna dünaamikast, siis nüüd on see esile kerkinud ka teistes lääneriikides. Kriitilise sotsiaalse õigluse (mida sageli nimetatakse “ärkamiseks”) diskursuse saabumine tekitas Soome meedias viimase paari aasta jooksul palju arutelusid.”
“See arutelu oli suures osas andmevaba ja seega võiks pidada väärt küsimuseks uurida, kui levinud need hoiakud on. Enne uuringut ei olnud usaldusväärset ja kehtivat vahendit nende hoiakute ulatuse ja levimuse hindamiseks erinevates populatsioonides, nii et otsustasin selle välja töötada.”
Uuringus küsitleti 851 täiskasvanut, kes olid peamiselt seotud Turu ülikooliga. Pärast kohandusi laiendati uuringut Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kaudu enam kui 5,000 osalejani.
Siin leidis Lahtinen korrelatsiooni woke-väidetega nõustuvate vastajate ja metallide tervisega seotud probleemide vahel.
Võtke näiteks see väide: “Kui valgetel inimestel on keskmiselt suurem sissetulek kui mustanahalistel, on see rassismi tõttu,” mis näitas suurimat positiivset korrelatsiooni ärevuse ja depressiooniga. Sellel oli ka suurim negatiivne korrelatsioon õnnega.
Uuringu teine järeldus näitab, et wokeism on Soomes vähem levinud kui meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias. Peamine järeldus on see, et elanikkond on endiselt ettevaatlik, et olla sotsiaalse õigluse sõdalane.
Arvestades uuringu tulemusi. Küsisime OpenAI ChatGPT-lt: “Millised on kõige tavalisemad ärevuse ja depressiooni ravimeetodid?”
Ja muidugi reageeris vestlusbot selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ravimitega, nagu Celexa, Lexapro, Prozac ja Paxil. Big pharma rõõmustab salaja, kui woke mind viirus levib.
