Politseiriik ja jälgimisühiskond
Koroona pandeemia tõi välja tugevad piirid riigi jõustruktuuride ja tsiviili vahele. Politsei ja terviseamet näitas oma tõelist palet, milleks nad on suutelised, et rahvast ohjata. Lisaks kontrollile reaalsuses liikus sujuvalt ka rahva ohjamine sotsiaalmeediasse. Facebookis blokeeriti massiliselt sõnavõtjaid, kes julgesid olla kriitilised pandeemia suhtes ning nüüd on sellele liidetud juurde sõda ning homopropaganda.
MEM Cafe piiramine tõestas mulle isiklikult ära, kui palju suudetakse Facebookis inimesi, kui ka gruppe jälgida ja ohjata.
Võiks öelda, et Facebook messengeri vestlus on sama hea, kui koputasid sõbraga politseijaoskonna uksele ning palud nende laua taga suud puhtaks rääkida.
Inimesed, kes ei osale aktiivselt poliitikas ning ei räägi kaasa ühiskonna kriitilistel teemadel, ei saagi aru, kui jälgitavad nad tegelikult siinses süsteemis on. Muidugi sellised inimesed ei pea ka midagi kartma, sest ilmselt kassi piltide jagamise eest ei viitsi neid ka keegi jälgida-
Jälgimine ühikonda on nii ära peidetud, et tavainimene seda ei märka.
/teksti autor Weebiraadio “Lihtsalt&Keerutamata” saatejuht Mario Maripuu/
