In light of the current Russian-Ukrainian military conflict, we have noticed that the head of government of a small Eastern European country on Russia’s side is doing a good job. He is bravely discussing security issues with world leaders regarding Russia’s aggression in Ukraine. Many reputable tabloids highlight him as the savior of the world from the evil Russian bear.
Yes, you are right…, we are talking about Estonian Prime Minister Kaja Kallas. But it’s not with this article that we want to create another noble novel about the savior of the world, but let’s delve a little deeper and take a swing from the kitchen.
Kaja Kallas is currently the head of government in Estonia and leader of the liberal Reform Party. The Reform Party has ruled Estonia for 20 years and has become one of the most powerful parties in its country, or at least that is how they make themselves appear.
The crisis in Ukraine has been a great opportunity for the Reform Party to raise its own rating, and the crisis has been put to work in its favor. Kaja Kallas in the Estonian mainstream media is sowing the fear of war, that Estonia is essentially at war with Russia, and that the only lifeline is the Reform Party with Kaja Kallas and her government. Many Estonians believe this. Also, the national web portals of the Republic of Estonia are anointed blue and yellow, and both the police and the defense forces wear blue and yellow insignia on their uniforms in support of the war in Ukraine. The colors of the Ukrainian flag can be seen everywhere in the country, both as flags and as lights. All this is nice and looks noble, but these colors are playing on the psyche of the population, as the colors of the Reform Party are also identical to those of the Ukrainian flag. This is a great opportunity to spread the Reform Party’s election advertising on a daily basis and everywhere in Estonia. Kaja Kallas urges the Estonian people to support Ukraine by all means. To this end, she is sinking a lot of public money into helping war refugees and Ukraine. That is also a very noble thing to do and, of course, the refugees must be helped, but, unfortunately, 400 000 out of a population of 1.3 million live in relative poverty in Estonia, and this kind of wasteful behavior on behalf of strangers angers the poorer Estonians who live here. Over 200 000 Estonians have left the country because of the low national wage system and the non-existent social system. Those who have emigrated from the country choose the Nordic countries of Finland, Sweden, and Norway, where wages are twice as high.
In its 20 years in power, the Reform Party has driven tentacles deep into the state apparatus. The Reform Party controls most state institutions, national security, and the media. The biggest security mistake Kallas is making is to disarm the Estonian state by giving away most of Estonia’s arms and ammunition to Ukraine. At the same time, he is sowing Russophobia and thus inciting Russia to disarm Estonia. Mr. Kallas emphasizes NATO defense, but as a frontline state and unarmed, the NATO units in the country do not feel secure either.
Surely, dear readers, you are wondering how such a person can be in charge of a country that is making so many leadership mistakes at an already anxious time. To understand this, you have to go back in time and look at how Kaja Kallas became Prime Minister of Estonia in the first place.
Kaja Kallas’s father, Siim Kallas, was a leading communist in Soviet Estonia and held prestigious positions such as Head of the Estonian General Administration of Savings Banks from 1979 to 1986 and Deputy Editor of the newspaper Rahva Hääl from 1986 to 1989. Siim Kallas was a member of the Communist Party of the Soviet Union from 1972 to 1990. After the independence of the Republic of Estonia in 1991-1995, Siim Kallas served as Governor of Eesti Pank and led the preparation of the monetary reform and the re-launch of the Estonian kroon.
Siim Kallas was the president of the Bank of Estonia at the time when in 1993 Villa Paradiso invested $10 million (130 million Estonian croons at the exchange rate of the time) received from the Bank of Northern Estonia, of which $2 million was returned. Siim Callas was also charged with the failure of the investment. Siim Kallas and his adviser from the days of Eesti Pank, Urmas Kaju, were acquitted in 2000 in the $10 million affair. The Supreme Court partially overturned Kallas’s acquittal and sent part of the indictment back to the Tallinn City Court for trial. The court had to reopen the case against Kallas for making false statements to the auditor of Eesti Pank. The City Court acquitted Kallas a second time, but the trial had to continue in the District Court. On 23 October 2000, the State Prosecutor General, Raivo Sepp, banned the prosecution from appealing the case.
In 1994 Siim Kallas entered politics, founding the Reform Party. In the same year, President Lennart Meri put him forward to the Riigikogu as a candidate for Prime Minister, but Siim Kallas failed to garner enough votes in the Riigikogu to form a government. The new party was successful in the parliamentary elections of March 1995 and was thus one of the partners in the governing coalition. Siim Kallas held the portfolio of Foreign Minister. In subsequent governments he has served as Minister of Finance (1999-2002) and Prime Minister (2002-2003). He was Vice-President of the Liberal International.
After resigning as Prime Minister, Mr. Kallas was a member of the Riigikogu until 1 May 2004, when he was appointed European Commissioner without portfolio in the field of economic and monetary affairs under Pedro Solbes Mira and later Joaquín Alumina. From 2004 to 2014, Siim Kallas was Vice-President of the European Commission. As Commissioner for Administration, he became known for designing and implementing the European Transparency Initiative (ETI). As Commissioner for Transport from 2010 to 2014, he led the planning of the Trans-European Transport Network (TEN-T) and the adoption of the corresponding laws and regulations in 2013. Funding for TEN-T increased fourfold.
Kallas is seen as a liberal on economic policy, in the spirit of the Wall Street Journal and Frankfurter Allgemeine Zeitung.
Siim Kallas is a member of the VIII, IX, X, and XIV Riigikogu.
Siim Kallas passed on the baton to his daughter Kaja Kallas to continue to run the liberal dictatorship-like Republic of Estonia as a large joint-stock company whose sole beneficiaries are the Reform Party and their loyal followers.
Without Siim Kallas’ life’s work, Kaja Kallas would not be what she is today and the Reform Party dictatorship would not rule Estonia.
Praeguse Vene-Ukraina sõjalise konflikti valguses oleme märganud, et ühe väikese Ida-Euroopa riigi valitsuse juht Venemaa külje all on tegemas tublit tööd. Ta käib vapralt arutamas maailma liidritega julgeoleku küsimusi seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Paljud mainekad tabloidid tõstavad teda esile, kui maailma päästjat kurja Vene karu käest.
Jah, teil on õigus…, me räägime Eesti peaministrist Kaja Kallasest. Kuid mitte selle artikliga ei soovi me taas luua ühte üllitist maailma päästjast, vaid süüvime vähe sügavamale ning kiikame veidi köögi poolt.
Kaja Kallas on Eestis hetkel valitsuse juht ning liberaalse partei Reformierakond liider.
Reformierakond on valitsenud Eestit nüüdseks 20 aastat ning on saanud üheks võimsamaks parteiks oma riigis või vähemalt nii nad ennast paista lasevad.
Ukraina kriis on olnud suurepärane võimalus Reformierakonnal oma reitingu tõstmiseks ning kriis on pandud enda kasuks tööle. Kaja Kallas Eesti peavoolumeedias külvab sõjahirmu, et Eesti on Venemaaga sisuliselt sõjas ning ainuke päästerõngas on Reformierakond koos Kaja Kallase ja tema juhitud valitsusega. Paljud eestlased usuvad seda. Samuti on Eesti Vabariigi riiklikud veebiportaalid sinikollaseks võõbatud ning nii politsei kui ka kaitsevägi kannavad vormil Ukraina sõja toetuseks sinikollaseid tähiseid. Kõikjal riigis on näha Ukraina lipuvärve, küll lippudena kui ka valguslahenduste näol. Kõik see on küll tore ja tundub üllas, kuid nende värvidega mängitakse elanike psüühikaga, kuna ka Reformierakonna partei värvid on samuti üks ühele Ukraina lipu värvidega samad. See on suurepärane võimalus levitada igapäevaselt ja kõikjal Eestis Reformierakonna valimisreklaami. Kaja Kallas paneb Eesti inimestele südamele, et Ukrainat tuleb
toetada kõikide vahenditega. Selleks uputab ta hulganisti riigiraha sõjapõgenike heaks ning Ukraina abistamisele. Seegi on väga üllas tegu ja muidugi põgenikke tuleb aidata, kuid paraku 1,3 miljonist elanikust 400 000 elab Eestis suhtelises vaesuses ning selline pillav käitumine võõraste heaks vihastab vaesemaid kohalikke eestlasi. Üle 200 000 eestlase on lahkunud riigist tänu madalale siseriiklikule palgasüsteemile ning olematule sotsiaalsüsteemile. Riigist väljarännanud valivad kaks ja enam korda suurema palgaga põhjamaa riigid, milleks on Soome, Rootsi ning Norra. Reformierakond oma 20 aastase võimul oleku aja jooksul on ajanud kombitsad sügavale riigiaparatuuri. Reformierakonnale alluvad enamus riiklikke institutsioone, riigi julgeolek ning samuti meedia. Kõige suurem julgeolekuline viga, mida Kallas teeb, on Eesti riigi relvituks muutmine, andes ära suurema osa Eesti relvadest ja laskemoonast Ukrainale. Samas külvab ta venevaenu ning sedasi ässitab Venemaa relvitule Eestile kallale. Kallas küll rõhub NATO kaitsele, kuid rinderiigina ja relvituna ei tunne ka riigis paiknevad NATO üksused ennast turvaliselt.
Kindlasti, kallid lugejad, mõtlete kuidas selline inimene üldse riiki juhtida saab, kes teeb niigi äreval ajal nii palju juhtimisvigu. Selleks, et seda mõista peab minema ajas tagasi ning uurima, kuidas Kaja Kallas üldse Eesti peaministriks sai.
Kaja Kallase isa Siim Kallas oli nõukogude Eestis juhtiv kommunist ning töötas prestiiźetel ametikohtadel nagu näiteks 1979–1986 Eesti Hoiukassade Peavalitsuse juhatajana ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitjana. Siim Kallas kuulus aastatel 1972–1990 Nõukogude Liidu Kommunistliku Parteisse. Eesti Vabariigi iseseisvumisel töötas Siim Kallas 1991 – 1995 Eesti Panga presidendina ning juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taaskäivitamist.
Siim Kallas oli Eesti panga president sel ajal, kui 1993 . aastal firma Villa Paradiso investeeris Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit Eesti krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000 . aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks. Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti hakkama arutama süüdistust Kallase vastu valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.
1994 . aastal suundus Siim Kallas poliitikasse, asutades Reformierakonna . Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kuid Siim Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja seega üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- ( 1999 – 2002 ) ja peaminister (2002– 2003 ). Siim Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.
Pärast peaministri ametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuuta valdkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004 kuni 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident.
Administratsiooni ala volinikuna sai tuntuks Euroopa Läbipaistvuse Algatuse (ETI) kavandajana ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ja vastavate seaduste ja määruste vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.
Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.
Siim Kallas on VIII, IX, X ja XIV Riigikogu liige.
Siim Kallas andis oma teatepulga edasi oma tütrele Kaja Kallasele, et ta loodut liberaalset diktatuurihõngulist Eesti Vabariiki edasi juhiks nagu suurt aktsiaseltsi, mille kasusaajateks on ainukesena Reforierakond ja nende ustavad jüngrid.
Ilma Siim Kallase elutööta ei oleks Kaja Kallas see, kes ta on praegu ning Reformierakonna diktatuur ei valitseks Eestit.
