Veebruaris ootab meid ees lahtiühendamine Venemaa energiasüsteemist. Küllap tuli paljudele inimestele üllatusena, et me ikka veel oleme oma elektriga Venemaast sõltuvuses, teisalt nüüd, kui olukord peagi muutumas, paneb kavandatav lahtiühendamine paljusid muretsema, sest täielikku garantiid, et sünkroniseerimisprotsess laabub tõrgeteta, tegelikult pole ja isegi asjaga lähemalt seotud möönavad mokaotsast, et eks taoliste suurte ettevõtmiste puhul võib mõndagi juhtuda.
Kolm päeva, mis muudavad maailma.
Internetist leiab video, kus Eleringi energiasüsteemi juhtimiskeskuse pealik Märt Allika kirjeldab, kuidas lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga praktikas välja näeb. Et sünkroniseerida, tuleb esmalt desünkroniseerida. 7. veebruaril algavad ettevalmistused Balti elektritalituse saartoimimiseks. Protsess seniste Venemaa suunaliste ühenduste sulgemiseks viiakse lõpule 8. veebruaril ja sellest hetkest alustab Balti riikide elektrisüsteem toimimist eraldi saarena. Saartalitus peaks plaanide kohaselt kestma 33 tundi ning on vajalik tõestamaks Euroopa liinihalduritele, et Balti riikides on rakendatud kõik sagedusala juhtimiseks vajalikud tingimused. Saartalituse ajal katsetatakse sageduste tavapärasest suuremate kõikumistega, mis võivad tuua endaga ettenägematuid olukordi. 9. veebruari õhtul algab sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga, millega saadakse ühendus Leedust Poola suunduva liini töösserakendamisel. Piisab sel nabanöörina toimival liinil tekkida takistus, kui Balti riigid satuvad uuesti saartalituse olukorda, mis nõuab võimekust endaga ise hakkama saada. Nagu selgub, kätkeb periood 7.-9- veebruarini endas ohte, millest küll püütakse pigem vaikida.
Elu ilma elektrita.
Valitsuserakondadesse kuuluvad poliitikud, Eleringi ametnikud ja valdav osa meediast kinnitab, et muretsemiseks pole põhjust, set Euroopa süsteemiga ühinemine on hästi läbimõeldud ning suhteliselt riskivaba. Just suhteliselt, sest isegi kõige veendunumate sünkrohuntide jutus peegeldub tilluke ebakindlus, nagu ka teemat puudutava infopäeva salvestustes vastu vaatavate Eleringi valdkonnajuhtide veidi kõveraks kiskuvates naeratustes. Inimestel soovitatakse elektrikatkestusteks valmis olla, kuigi neid ei pidavat tulema, aga vähemalt nädala peaks iga pere suutma ilma elektrita toimetada.
Siinkohal lühikokkuvõte soovitustest: Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Pimedas, külmas ja näljas.
Pole ime, et inimesed muutuvad üha murelikumaks, sest eriti lastega peredele ja vanuritele pole lihtne harjuda võimalusega, jääda keset talve elektri, kütte ja veeta. Kui leidub hea tuttav, kelle puuküttega majja varju minna, siis ehk elab elektrikatkestuse isegi üle, aga kui sellist head sugulast või sõpra pole? Ja mida teha, kui napib vett ja toitu, ent sulanud külmlettides riknevate toiduainete ning pimedusse mattunud müügisaalidega kauplused sulgevad uksed?
Ei imesta, kui veebruari alguses väljendub kasvav paanika toidupoodide tühjaksostmises, massilises linnast maakodudesse lahkumises ja miks mitte ka pagemises Soome või kaugemalegi, kus elektrit jagub. Aga suur osa rahvast peab siiski jääma korrusmajade kortertitesse ja paluma saatust, et kõik kulgeks ladusalt nagu lubatud.
Siin kerkibki küsimus, miks peab võtma desünkroniseerimise ette keset talve, kui võimalikku elektrikatkestust on kõige keerulisem üle elada. Eleringi asjapulgad seletavad veebruarikuist elektrilist õnnemängu Venemaaga sõlmitud lepinguga, mis täpselt 7. veebruaril kehtivuse kaotab ja mida ei taheta pikendada. Sellest võib aga lugeda välja saamatust vältida tantsu Venemaa pilli järgi ning ükskõiksust oma inimeste tervise ja elude heast-paremast ohtu seadmisel.
Kui lahtiühendamine toimuks suveharjal, poleks ka nädalane elektrikatkestus hirmutav ega paneks lähedaste elude pärast muretsema. Nüüd külvab võimalik oht südameis hirmu, mida ei võta sealt kinnitused, et desünkroniseerimise käigus toimuvate määramatute äparduste protsent on äärmiselt madal. Mure püsib ja närib närve ning vaikselt immitseb meeltesse trots nende vastu, kes ei vaevu oma riigi kodanikega arvestada.
Lootkem parimat!
Varume toitu ja joogivett, vaatame üle võimalused hoida keskkütte väljalülitumisel korterite temperatuur plusspoolel, kontrollime, kas küünlaid jagub ja sooje riideid ning tekke on piisavalt. Elame ajal, mil valitsema sattunud poliitideoloogid kannavad hoolt, et elu stabiilselt igavaks ei muutuks, ent mis peamine, et siis, kui ollakse kõik hirmud ja masenduse üle elanud, saaks hoobelda, kuidas tänu valitsuse helgele mõistusele kõik siiski laabus.
Head inimesed! Püüdkem jääda rahulikuks ja uskugem, et oleme 9. veebruari õhtul soojades tubades, kus lambid pole kustunud, sest lootust ei tohi kaotada. Siiski tahaks kesk külma talve elektriruletti mängivailt tegelastelt küsida, kas mõistev ja hooliv olla on tõepoolest raskem kui loll ja arrogantne?
Kolm päeva, mis muudavad maailma.
Internetist leiab video, kus Eleringi energiasüsteemi juhtimiskeskuse pealik Märt Allika kirjeldab, kuidas lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga praktikas välja näeb. Et sünkroniseerida, tuleb esmalt desünkroniseerida. 7. veebruaril algavad ettevalmistused Balti elektritalituse saartoimimiseks. Protsess seniste Venemaa suunaliste ühenduste sulgemiseks viiakse lõpule 8. veebruaril ja sellest hetkest alustab Balti riikide elektrisüsteem toimimist eraldi saarena. Saartalitus peaks plaanide kohaselt kestma 33 tundi ning on vajalik tõestamaks Euroopa liinihalduritele, et Balti riikides on rakendatud kõik sagedusala juhtimiseks vajalikud tingimused. Saartalituse ajal katsetatakse sageduste tavapärasest suuremate kõikumistega, mis võivad tuua endaga ettenägematuid olukordi. 9. veebruari õhtul algab sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga, millega saadakse ühendus Leedust Poola suunduva liini töösserakendamisel. Piisab sel nabanöörina toimival liinil tekkida takistus, kui Balti riigid satuvad uuesti saartalituse olukorda, mis nõuab võimekust endaga ise hakkama saada. Nagu selgub, kätkeb periood 7.-9- veebruarini endas ohte, millest küll püütakse pigem vaikida.
Elu ilma elektrita.
Valitsuserakondadesse kuuluvad poliitikud, Eleringi ametnikud ja valdav osa meediast kinnitab, et muretsemiseks pole põhjust, set Euroopa süsteemiga ühinemine on hästi läbimõeldud ning suhteliselt riskivaba. Just suhteliselt, sest isegi kõige veendunumate sünkrohuntide jutus peegeldub tilluke ebakindlus, nagu ka teemat puudutava infopäeva salvestustes vastu vaatavate Eleringi valdkonnajuhtide veidi kõveraks kiskuvates naeratustes. Inimestel soovitatakse elektrikatkestusteks valmis olla, kuigi neid ei pidavat tulema, aga vähemalt nädala peaks iga pere suutma ilma elektrita toimetada.
Siinkohal lühikokkuvõte soovitustest: Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Pimedas, külmas ja näljas.
Pole ime, et inimesed muutuvad üha murelikumaks, sest eriti lastega peredele ja vanuritele pole lihtne harjuda võimalusega, jääda keset talve elektri, kütte ja veeta. Kui leidub hea tuttav, kelle puuküttega majja varju minna, siis ehk elab elektrikatkestuse isegi üle, aga kui sellist head sugulast või sõpra pole? Ja mida teha, kui napib vett ja toitu, ent sulanud külmlettides riknevate toiduainete ning pimedusse mattunud müügisaalidega kauplused sulgevad uksed?
Ei imesta, kui veebruari alguses väljendub kasvav paanika toidupoodide tühjaksostmises, massilises linnast maakodudesse lahkumises ja miks mitte ka pagemises Soome või kaugemalegi, kus elektrit jagub. Aga suur osa rahvast peab siiski jääma korrusmajade kortertitesse ja paluma saatust, et kõik kulgeks ladusalt nagu lubatud.
Siin kerkibki küsimus, miks peab võtma desünkroniseerimise ette keset talve, kui võimalikku elektrikatkestust on kõige keerulisem üle elada. Eleringi asjapulgad seletavad veebruarikuist elektrilist õnnemängu Venemaaga sõlmitud lepinguga, mis täpselt 7. veebruaril kehtivuse kaotab ja mida ei taheta pikendada. Sellest võib aga lugeda välja saamatust vältida tantsu Venemaa pilli järgi ning ükskõiksust oma inimeste tervise ja elude heast-paremast ohtu seadmisel.
Kui lahtiühendamine toimuks suveharjal, poleks ka nädalane elektrikatkestus hirmutav ega paneks lähedaste elude pärast muretsema. Nüüd külvab võimalik oht südameis hirmu, mida ei võta sealt kinnitused, et desünkroniseerimise käigus toimuvate määramatute äparduste protsent on äärmiselt madal. Mure püsib ja närib närve ning vaikselt immitseb meeltesse trots nende vastu, kes ei vaevu oma riigi kodanikega arvestada.
Lootkem parimat!
Varume toitu ja joogivett, vaatame üle võimalused hoida keskkütte väljalülitumisel korterite temperatuur plusspoolel, kontrollime, kas küünlaid jagub ja sooje riideid ning tekke on piisavalt. Elame ajal, mil valitsema sattunud poliitideoloogid kannavad hoolt, et elu stabiilselt igavaks ei muutuks, ent mis peamine, et siis, kui ollakse kõik hirmud ja masenduse üle elanud, saaks hoobelda, kuidas tänu valitsuse helgele mõistusele kõik siiski laabus.
Head inimesed! Püüdkem jääda rahulikuks ja uskugem, et oleme 9. veebruari õhtul soojades tubades, kus lambid pole kustunud, sest lootust ei tohi kaotada. Siiski tahaks kesk külma talve elektriruletti mängivailt tegelastelt küsida, kas mõistev ja hooliv olla on tõepoolest raskem kui loll ja arrogantne?
Vsevolod Jürgenson
