USA-s resideeruv edukas ettevõtja ning poliitik Mike Calamus tegi minu kui Europarlamenti kandideeriva üksikkandidaadiga intervjuu, mille siinkohal ära toon:
Oled kandideerimas EU parlamenti?
Kandideerin, kuna soovin kaitsta Eestit ohtude eest, mida väikesele riigile toob kaasa EU liikumine riikide liidust keskuse tahtele alluva liitriigi poole. Olen valmis toetama eluterveid konservatiivseid põhimõtteid ning astuma vastu Euroopa kultuuriruumi ohustavale liberaaläärmuslusele.
Kes on sinu valija ja miks?
Minu valijad on kõik need, kellele on oluline Eesti iseseisvuse säilimine ning siin elavate inimeste eluliste huvide kaitse. Ma esindan neid, kes soovivad, et loobutaks EU-i diktaadist liikmesriikidele, et säiliks vetoõigus, mis ei lase rahvuslikke huvisid jalge alla tallata. Olen hea valik neile, kes tahavad, et rohepöörasuse asendaksid põhjendatud keskkonnameetmed, mis ei sunniks tööstust põgenema lõdvemate reeglitega Aasia ning Aafrika riikidesse ja ei hävitaks Euroopa põllumajandust. Minu valija on oma kodu armastav inimene, kes ei taha, et hoolimatu migratsioonipoliitika hävitab kõik selle, mida ta seni on kalliks pidanud.
Mis on su peamine eesmärk seal kui osutud valituks?
Kandideerides Euroopa Parlamenti, on mu sihiks seista Eesti riigi iseseisvuse ning huvide eest mitte üksnes sõnades, vaid kõigi vahenditega, mis parlamendiliikme kasutuses.
Euroopa Liit peab loobuma liitriigi ambitsioonist ning pöörduma tagasi riikide liidu põhimõtete juurde.
Suurimaks Euroopa Liidu probleemiks on viimastel aastatel hoogustunud liikumine riikide liidust liitriigi suunas. Sellega kaasneb Euroopa Liidu surve liikmesriikide valitsustele ja jõuline ühtsete reeglite kehtestamine, arvestamata sealjuures liikmesriikide eripära ning rahvuslikke huvisid. Euroopa seaduste ülimuslikkus peab asenduma koostöö ning läbirääkimiste teel saavutatud ühisosa leidmisega, mis vastaks liidus elavate rahvaste ootustele ning huvidele. Euroopa Liit ei tohi sekkuda kohalikku poliitikasse trahvide ega riikide valitsustele suunatud kriitikaga. Mingil juhul ei tohi tühistada seni kehtivat otsuste vastuvõtmise konsensuslikku korda, asendades selle häälteenamusega, mis võimaldaks suurriikidel väiksemetele partneritele oma tahtmist peale suruda.
Euroopa Liit peab muutuma senisest enam demokraatia reegleid arvestavaks institutsiooniks, kus ka kõrgemad ametnikud valitakse rahva poolt.
Euroopa parlament on ainus EL-i otsevalitav institutsioon. See ei iseloomusta ühendust demokraatia vaates just parimast küljest. Lisaks parlamendile peab riikide kodanikel olema õigus valida ka Liidu juhte ning neid usalduskriisi tekkides ka tagasi kutsuda. Alles siis saame rääkida demokraatiast selle tõelises tähenduses.
Olulisemates kodanike heaolu mõjutavates küsimustes tuleb viia läbi rahvahääletused, mille tulemus muutub EL-i juhtorganitele kohustuslikuks.
Vaid demokraatliku vabade riikide ühendusena säilitab EL oma mõtte, muutumata poliitiliste huvigruppide tööriistaks oma ambitsioonide läbisurumisel.
Rände nime all toimuv inimkaubandus tuleb EL-is lõpetada.
EL peab lõpetama avatud piiride poliitika ning asuma oma territooriumi ning elanikke kaitsma taluvuse ületanud migratsioonitulva eest, mis ohustab nii julgeolekut kui ka euroopalikku eluviisi.
Pole mingit õigustust poliitikal, millega soositakse inimkaubandust. Hätta sattunuid tuleb toetada nende asukohariikides, mitte hõlbustades inimkaubitsejate musta äri juhuseküttide toimetamisel üle Vahemerel. Selle asemel, et nuputada migrantide jaotuskavade kallal, tuleb tööle panna oma ülesandeid täitev piirivalve. Et piire on võimalik kaitsta, tõestab Leedu kiiduväärt tegevus Valgevenest lähtuva migrantidevoo tõkestamisel ning Soome kindel käitumine idapiiril. Sama tõhusalt tuleb tõkestada migratsioonirünnak Vahemerel.
Lõpetada tuleb EL-i poolne rohehüsteeria.
EL-i nn rohemeetmed on muutunud loodushoidu soosivast keskkonnaprogrammist rohehüsteeriliseks ideoloogiliseks rünnakuks, mille tulemused kujunevad soovitule vastupidiseks. Tootmine kolib äärmuslikke keskkonnameetmeid rakendavast Euroopast Aasiasse ja Aafrikasse, kus lõdvad reeglid võimaldavad toota reostavamalt ning seeläbi väiksemate kuludega. Tulemuseks on globaalse saaste kasv, mida võimendavad üha pikemaks venivad tarneahelad.
Olukord, kus EL-i dokumentides käsitletakse süsinikdioksiidi vähendamise meetmeid üksnes summuti CO2 heitkoguseid hinnates, selle asemel, et läheneda dekarboniseerimise efekti hindamisele nn WtW (well-to-wheel) meetodil, ei ilmuta tegelikku loodussäästlikku mõtteviisi. Näiteks akuautode jalajälg võib arvestuses maakide kaevandamisest kuni akude utiliseerimiseni kujuneda märgatavalt reostavamaks biometaani kasutavatest sisepõlemismootoritest, kuid EL-i määrustes sellega ei arvestata. Ühtviisi vastutustundetult on lähenetud nii transpordile, energeetikale kui ka tööstusele.
Rohehüsteeria peab asenduma motiveeritud ja põhjendatud ideoloogiavaba ning riikide vajadusi arvestava loodussäästliku lähenemisega. EL-i rohehüsteeria hind on elatustaseme langus ning Euroopa riikide konkurentsivõime kahanemine, mis tuleb peatada.
Parlamendi liikmete arv tuleb viia riigiti võrdseks.
Euroopa Parlamendis on 705 saadikut. Saadikute arv sõltub liikmesriigi suurusest. Nii on väiksemad Küpros ja Luksenburg esindatud 6 saadikuga, pisike Eesti 7-ga, samas kui Saksamaal on Europarlamendis 96 häält, Prantsusmaal 79, Itaalial 76 esindajat. Praegune Euroopa Parlamendi ülesehitus diskrimineerib selgelt väikeriike ning võrdse kohtlemise printsiibi ja demokraatliku esindatuse tagamiseks peaks kohtade arv jaotuma riikide vahel võrdselt. 27-st liikmesriigile võiks olla Europarlamendis igale 20 saadikukohta, mis aitaks viia saadikute arvu seniselt 540-le, tõstes seeläbi iga esindaja vastutust. Võrdne kohtade jaotus tagaks riikide õiglase esindatuse ning võtaks suurriikidelt võimaluse enda tahet väiksematele peale suruda. Võidaks demokraatia, võidaks Euroopa.
Mõelgem Euroopa Liidus eelkõige koduse Eesti huvidele ja siinsete inimeste vajadustele!
Mis juhtus EKREs, et seal lahkusid?
EKRE-ga liitudes olin kindel, et see kujutab endast elutervet konservatiivset maailmavaadet esindavat tugevat mõttekaaslaste ühendust, mis ei madaldu madalate intriigide ja lõhkuva sisevõitluseni. Kahjuks toimus erakonnas liikumine avatud ja analüüsivõimelisest, kõigi liikmete arvamuste konsensuslikust arvestamisest diktaatorluse sugemetega pereäri suunas. Demokraatliku ülesehituse asendumine liidri käske pimesi järgiva salaseltsi käitumismustreid kasutava moodustise suunas on omane enamikule Eesti erakondadest. Kas on põhjuseks viiekümne okupatsiooniaastaga rahva hulka külvatud kommunistliku noore geen või mingi muu viirus, ent meie poliitika on teisenenud läbirääkimiste teel ühisosa otsivast arenevast süsteemist egoistlike isiksuste tahte pealesurumise ja isiklike solvumiste haledaks paroodiaks.
Miks läksid ära KOOS erakonnast?
Mulle tundus, et mõte, kuidas kõik Eesti saatuse pärast muret tundvad inimesed saaksid ühineda, et KOOS selle nimel häid tegusid korda saata, on hea mõte. Tunnistan, et eksisin, sest tegemist pole just mitte kõige targemate inimeste ellu kutsutud Eesti riiklusele vastanduva moodustisega, millele ei ennusta suurt tulevikku. Ma ei soovinud selles mängus kaasa lüüa.
Kas toetad, et Eestis oleks kaks riigikeelt?
Eesti riigikeele määrab Põhiseadus, mida hetkel pole keegi muutnud. Kui võtta eeskujuks Soome, siis seal on riigikeele staatus ka rootsi keelel, kuid see ei tähenda, et rootsi emakeelega inimesed ei peaks valdama soome keelt. Nn kakskeelsusest on meil tänu poliitilisele kirjaoskamatusele tehtud valus teema. Pigem tuleks riigikeelest rääkides tunnistada, et üksnes eesti keelaga ei saa hetkel paljudes riigi piirkondades hakkama. Meie riigikeele tervis vajab turgutamist.
Kas Eestis mitmendat põlve elavad venekeelsed inimesed on rohkem liberaalid või konservatiivid?
Nii mõneski küsimuses on vene rahvusest inimesed ideoloogilisest ajupesust vähem kahjustatud kui eestlased. Näiteks mis puudutab abielu ja mehe ning naise vahelist armastust.
Kas Eestis mitmendat põlve elavad venekeelsed inimesed vihkavad eestlasi või on see müüt?
Enamus venelasi ei tundnud end viimase ajani tõrjutuna ning mingist eestlaste vihkamisest polnud juttugi. Kaja Kallase valitsuse ja eeskätt äpardunud siseministri Läänemetsa ähvardused Õigeusu kiriku suunal ja venelaste kollektiivne süüdistamine Ukraina sõjas toimuvas, on muutnud inimesed ärevaks. Riigipoolsest survest ning ühe rahvuse kollektiivsest hukkamõistust järgmine samm võib viia vihkamiseni. Tahan omalt poolt teha kõik, et midagi sellist ei juhtuks.
Kas arvad, et oleks võimalik koosöö Eestis elavate eesti ja venekeelsete konservatiivsete inimeste vahel?
Arvan, et keel pole määravaks, kui soovime kaitsta end aina äärmuslikumaks muutuva elu hävitava rumala liberalisimi eest, mille viljelejad juba kasutavad oma vaadete pealesurumiseks terrorile viitavat tegevust.
Kui suur on Eestis korruptsiooni, ringkäenduse, partei maffia probleem?
Küsimus on pigem retooriline. Kui kümme aastat toimub kohtuprotsess Tartu abilinnapea üheksa eurot maksnud juukselõikuse pärast, kuid Tallinna Sadama miljonitesse küündinud altkäemaksuga pole kusagile jõutud; kui endist haridusministrit Repsi solgutatakse kohtute vahet vana kohvimasina pihtapanemise pärast, kuid Slava Ukraini suurvaras Lehtme pääseb karistusest;
kui Reformierakonnale ebalojaalne miljonär tõmmatakse liistule olematu Porto Franco pistiseafääris, mis kukutab valitsuse riigis ja pealinnas, ent kunagine 10 miljoni kõrvaldamine kõrge valitsusliikme lähisugulase poolt on pandud igaveseks kalevi alla, pole mõtet korruptsiooni kohta küsida. Kui tunned õigeid inimesi, võid kantida palju tahad.
Kuidas jagatakse Eestis parteilisi seisukohti?
Küsimus puudutab nähtavasti ametikohtade jagamist. Vastus on lihtne. Tulusa ametikoha saamiseks peab tundma õigeid inimesi.
Kas oled pigem poliitiline aktivist või karjaaripoliitik?
Ma ei tunne end karjääripoliitikuna, sest ei näe poliitikat vahendina enda äraelamise kindlustamiseks, vaid pigem võimalusena parandada Eesti elu.
Mis on sinu missioon poliitikas?
Esmane missioon on kaitsta neid väärtusi, mis teevad elu elamisväärseks, ehk siis olla nende tarkuste edasikandja, mis on toonud inimkonna läbi aastatuhandete tänasesse päeva ning mille nullimisega on hõivatud kari end liberiteks nimetavaid uuskommuniste.
Kas Eesti peaks lahkuma EUst?
Kui EU liigub edasi kursil, millele on selle juhtinud Ursula von der Leyen, ehk liitriigi moodustamisele, kus väikerahvad kaotaks kõik õigused, siis kindlasti. Kui EU jääb riikide liiduks, mille eesmärgiks on liidu sisene kaupade vaba liikumine, siis kindlasti mitte.
Miks algas üldse venemaa ja Ukraina vaheline sõda ja mis oleks lahendus, et sõda ära lõpeks?
Igal tõsisel vastandumisel on rida objektiivseis põhjuseid, millest üheks on kindlasti Vene Föderatsiooni agressiivsus, teisalt Ukraina liigne usk lääne kõikvõimsusesse. Sõda tähendab surma ja kadu ning selle lõpetamiseks on ainus sadasid tuhandeid inimelusid säästev võimalus istuda läbirääkimistelaua taha ning vähemalt üritadagi kalkuleerida rahu hinda.
Millised peaks olema tulevikus Eesti-venemaa suhted?
Ma ei tahaks olla siin ennustaja rollis, sest kes oleks veel mõned aastad tagasi osanud arvata, et suhted võivad liikuda nullpunktist pügalate võrra allapoole.
Kas 2023 aasta riigikogu vaimistega pandi toime riigipööre?
Kas just riigipööre, kuid riigis, kus kasutatakse maailmas haruarva aktsepteeritud e-valimisi, pole valimistulemused kunagi usaldusväärsed.
Kas usud Eesti interneti valimisi ja miks?
Olen vestelnud väga kõrget teaduskraadi omavate inimestega, kes on kinnitanud, et e-valimisi saab kergesti mõjutada. Soome näiteks loobus peale analüüsi e-valimistega katsetama, kuna need pole sekkumiste eest kaitstud. Sama on arvanud ka kõik teised maailma riigid, väljaarvatud tigitiigrid Eesti, Venemaa ja Venezuela, kus ainsatena on e-valimised kõrges aus.
Vsevolod Jürgenson
