Eesti rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb. Selle põhjuseks on negatiivne loomulik iive ja väljaränne. Eestis sündis eelmisel aastal 11646 last, samas suri 17315 inimest. Iive on negatiivne, kuigi rahvaarv tänu sisserände kasvas. Eelmisel aastal saabus Eestisse elama rekordiliselt 49414 inimest ja siit lahkus 9657. Rahvastiku kasvu saavutamine sisserände arvelt pole jätkusuutlik isegi siis, kui sisserändes moodustavad osa ka siit varem lahkunud kodanikud.
Pilt on varasemaga võrreldes sootuks troostitum, sest massiline ukrainlaste Eestisse saabumine, mille kohta puudub ülevaade, muudab olukorra riigi kodanike jaoks katastroofiliseks. Ometi ei tohi rahvastikuprobleemidele lahenduse otsimisest loobuda, vaid luua eeldused põlisrahva arvukuse kasvuks. Muidugi tuleks valitsusel muuta selleks oma senist kodanikkonna vaenulikku poliitikat, alustades tõsist tööd viimase aastaga oluliselt kahjustatud omariikluse taastamiseks.
Rahvaarvu kasvatamiseks on järgmised võimalused:
Noorte perede ja emade toetamine positiivse iibe saavutamiseks.
Erinevad riiklikud ja omavalitsuste antavad toetused ja tagastamatu abi Kredexi kaudu.
Ühiskonna toetav ja soosiv suhtumine noortesse vanematesse.
Vanematele seniste töö ja karjäärivõimaluste säilitamine.
Lapse beebiperioodiks riigi kulul asendusemade võimaldamine, et noored vanemad saaksid puhata.
Lastekaupadele null käibemaksu kohaldamine.
Kahe ja enama lapsega perede vanematele kõrgema tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine.
Kahe ja enama lapsega vanematele pangalaenude refinantseerimine riigi poolt.
Eluks vajalike kestuskaupade ostu kompenseerimine riigi poolt. Näiteks suuremate pereautode soetamisel, mööbli ostul.
Soodustused koolikaupadele.
Piisava arvu lasteaiakohtade tagamine üle Eesti.
E-koolide rakendamine, et lapsed ei peaks sõitma kümneid kilomeetrid kooli, või pered mujale kolima üksnes seepärast, et kodu lähedal puudub võimalus koolis käia.
Välismaale lahkunud kodanike tagasirändeks stiimulite loomine.
Eesti palgatase peab jõudma vähemalt Euroopa Liidu keskmiseni.
Osa munitsipaalpindadest võiks eraldada välismaalt naasvatele peredele.
Ühiskondlik sidusus peab paranema, riik mitte ainult näima, vaid ka olema stabiilne, oma kodanikke kaitsev ja hindav kooslus.
Tuleb lõpetada Eesti inimeste kaubanduslik diskrimineerimine kehvema kvaliteediga kaupade ja teenuste pakkumise näol, milliseid rahvusvahelised korporatsioonid ei julge vanades lääneriikides turule saata.
Tuleb toetada rahvuslikku uhkust ja ühtehoidmist. Lubamatu on Eesti kodanike ja riikluse alavääristamine liberaalsete äärmuslaste poolt.
Noortele paremate karjääri ja õppimisvõimaluste loomine.
Seadusandlikult tuleb lõpetada noorte vanuseline diskrimineerimine tööle kandideerimisel.
Noorte palgalõhe tuleb kaotada. Siin ei peeta silmas kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate paremat tasustamist, mis on õigustatud, vaid samaväärse töökogemusega noore madalamat palka vanema kolleegiga võrreldes.
Tasuta kõrgharidus peab jätkuma ning riigil tuleb eestikeelsetesse õppekavadesse rohkem panustada.
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata siin sündinud ja Eestit koduks pidavate muukeelsete noorte integreerimisele ühiskonda.
Lahendada rahvastikuprobleeme teise kultuuritausta ning väärtushinnangutega inimeste sissetoomise abil on lühinägelik praktika, mis ei lahenda tänaseid kitsaskohti, vaid viib omariikluse hääbumiseni.
