Reformierakonnal pole just parimad ajad. Reiting on tagasihoidlikult väljendudes nigel, tõele näkku vaadates aga suisa mõrvarlikult olematu. Riik on käest lastud, inflatsioonile alla vannutud ja kodanike vajadustele vilistatud. Ent märtsis toimuvate valimiste eel soovivad ka pigilinnud pildile saada ja mis oleks leidlikum, kui hakata oleviku vigade parandamise asemel jaurama umbmäärasest tulevikust. Katteta lubadused, et veel veidi kannatust ja küllap siis näete, milline vägev homne meid ootab, on omased kõigile riigi valitsemises ebaõnnestunud poolpidustele ideoloogiapumpadele, sest midagi peab ju senisest kihvakeeramisest tüdinenud publikule lubama. Just selles tuules on sündinud Reformierakonna valimisklipid, mis esimese hooga teevad nõutuks, ent teistkordsel vaatamisel kisuvad juba suu muigvele, sest näha uhkeid reformiste sedavõrd hädise kambana, pakub üllatusmomenti isegi aastate jooksul nende arrogantseid etteasteid tähelepanelikult jälginud poliitikahuvilisele.
Riietusruumis ahastades
Kuna ajad on hetkel ebakindlad, otsustas Reformierakonna juhatus, et igaks juhuks tuleb ennast enne valimisi tanki panna. Just seda tehtigi, otsustades tellida 2027. aasta valimiste eelne kampaania reklaamiagentuurilt Tank. Selle geniaalse valiku esimesed viljad ongi neli klippi, mida juba mõnda aega võib erakonna kodulehel ja eratelekanalite reklaamipauside ajal nautida.
Kogu läbikukkunud meeskonna kuvandile keskenduva idee koondab endasse sissejuhatav klipp, kus seltskond väsinud, kahtlevaid ja heitunud erakondlasi lõsutab ahastaval ilmel spordisaali riietusruumis ja kuulab treeneri poolräuskamisi esitatud ümaraid selgitusi, miks viimasel ajal nii kehvalt on läinud ja kuidas kõigele vaatamata suudaks riigi vaieldamatult kehvem meeskond ennast taas jalule upitada ja teistele ära teha. Häält kõrgendades jõuab treenerist vennike tõdemuseni, et mis seal ikka nukrutseda, ka halva mängu juures tuleb eelkõige tunnustada kordaminekuid, mida antud tuimade tegelaste puhul olevat mitmeid. Silmagi pilgutamata hakkab ta läbikukkunud satsile mett mokale määrima. End riietusruumi peitnud tegelinskid olevat viinud riigikaitse uuele tasemele, arendanud meeletus tempos digiriiki ja vägistanud müütilise maksuküüru. Treener jätab küll targu selgitamata, kas uueks riigikaitseliseks saavutuseks tuleb pidada seitsmekümne miljoni petturtehingusse kaasamise või mil viisil on digiriik vähendanud tööpuudust ja parandanud inimeste toimetulekut. Nii jääbki mulje, et kui millegi muuga kelkida pole, võib jaurata sellest, kuidas riik on paremini kaitstud ja digiimed kõigile kättesaadavad. Sellest, miks kaitstud riigi piiridest voogab üle üha arvukam ebaseaduslike immigrantide laine, millega needsamad kaitsegeeniused ei oska midagi pihta hakata, ei poeta treener klipis sõnakestki. Selle asemel luba ta riigikaitse uuele tasandile viia ja panna digivärgi palku tõstma. Kuidas? Rumal küsib, Reformierakond valitseb, ja ei mingit e-kahtlust!
Erilist huvi pakuvad klipis reformierakondlaste ilmed, kui kaamera neist põgusalt üle libiseb. Kristen Michal esindab juba kaubamärgiks saanud ülbet arrogantsust, kui kelmikalt naeratades treeneri jauramist kuulab. Ent sootuks teisi tundeid väljendavad Heidy Purga kurvad silmas, kust aimub jõuetu ahastus, hirm, küsimus, mis saab tema ametikohast, kui erakond peaks valimistel kolinal läbi kukkuma. Naispoliitiku ahastusest triiki ilme väljendab ehk kõige selgemalt meeleolusid, mis end võitjaks pidama harjunud erakonnas hetkel valitsevad. Ja ega eriti rohkem polegi tuntud asjatajaid klippi kaasatud, sest Pevkurit ju ei saa hetkel rahvale näidata ja Ligi Jürgenit otsustati samuti mitte kasutada, sest tema enesekindel vaenulikkus mõjub rahvale, keda moosida soovitakse, otsekui punane rätt härjale. Vilksamisi näeme kivinäolist Mihkelsoni, kellel kodumaistest poliitisenditest kõige paksem nahk ja Tartus Isamaale ärtust ära teinud Klaaset, kes aga antud kontekstis kuidagi kahvatuks jääb. Veel vilksatab üldplaanis keegi Vahtras, kusagil joondub Keldo profiil, märkame Krossi teab kus ekslevat pilku ja ongi kõik. Ülejäänud rahvas on pigem tänavalt püütud statistid. Vaat nii lühikeseks on jäänud Reformierakonna pink, sest ükski vähegi endast lugupidav erakonna liige ei soovinud nähtavasti koos alistujatega riidekappide esisel järil konutada. Aga treeneripoiss soiub edasi, et siis, kui reformistid riigipiruka juurde jäävad, hakkab Eestil hästi minema, igatahes paremini, kui seni nende targal juhtimisel on läinud.
Purga katsumine
Jõudes järgmise tankistide treitud valimisklipi juurde, saab paugust selgeks, miks Heidy Purga ahastab. Nimelt on kogu klipp ehitatud üles atraktiivse naise sadomasohhistlikule proovilepanekule. Heidy on surutud selili treeningpinki, kus eelmisest klipist tuttav treener tõstekangile kettaid lisab. Kui ta kultuuriministrilt uurib, kas võiks veel raskust lisada, vaatab Heidy talle kurvalt otsa ja palub lõpetada. Aga raskus tuleb üles tõsta, sest vaja on tõestada, et ministriametis ei vaja reformierakondlane mitte mõistust vaid üksnes treenitud lihaseid. Purga pingutab ning kang tõuseb. „Tugev kultuur, parem Eesti,“ kaagutab seepeale treener ja taas ilmub ekraanile järeldus, et oleviku ebaõnnestumistest on kindlam suund parem tulevik, kuhu, tsiteerides kunagisi kommuniste, on juba meie põlvkonnal õnn jõuda.
Vahtras ja Keldo panevad pedaali
Aga Purga katsumisega pole Reformierakonna valimisveduril veel toss väljas. Kolmandas klipis näeme, kuidas lapselike etteastetega tähelepanu pälvides end erakonna tunnusnäoks upitanud Keldo ja keegi, seni mitte millegi olulisega silma paistnud Liina Vahtras, üritavad velotrenažööridel helgesse reformistlikku tulevikku pedaalida. „Kasv on käes. Nüüd innovatsiooni juurde!“ õpetab treener heitunud Vahtrast, kelle kõrval hoogsalt väntav Keldo püüab samuti pildile saada, ent asjatu lootus. Kogu tähelepanu keskendub tütarlapselikult ujedale Liinale, kes pidavat kohe-kohe trenažööriga otse kosmosesse sööstma. Pulli mitme euro eest!
Oo, Michal, sa varjutad Heremi
Viimane klipp teeb aga selgeks, kes on reformierakonnas peremees. Riidekapi ees istub lühinägelikult silmi kissitav Kristen Michal, keda treener kiidab selle eest, et riigikaitsesse on hulga raha magama pandud. Selle peale Michal elavneb ja surub prillid ette, et reformivalitsuse edusamme, millest tal seni aimugi polnud, selgemalt näha. Ta krabab põrandalt joogipurgi ja kiirustab minema. Treeneri poolt järgneb kummaline oletus, et peaminister leidis jõusaali, kuna valitseb hirm, et tulevikus otsustab tema saatuse kõhulihaste treenitusaste. Kuhu Michal tõeliselt jooksis, jääb aga saladuseks, kuna kogu stseen on andetult mängitud. Pole parata, kes poliitikas möga, ei saa ka reklaamklipis etlemisega hakkama.
Ent tõeline üllatus ootab meid klipi lõpukaadreis. Juba varem võis märgata riietusruumi nurgas lösutamas isetut hall mehekuju, mille esinduslik peaminister oma kordumatu karismaga täielikult varjas. Nüüd joonistuvad udust välja selgemad kontuurid ning taipame, et seal vaikses eraldatuses vegeteerib vastne kaitseminister Herem. Treener küsib temalt, kas NATO teeb Eesti poliitikutele tugevamad kõhulihased. Tahaplaanile jätmisest kibestunud riigikaitseäss viskab vastuseks, et ega ei tee küll. Sellega on Reformierakonna neljas ja seni viimane reklaamišedööver lõppenud.
Palju kära ei millestki aga nalja nabani!
Vsevolod Jürgenson
