Pseudovõimeka siseministri Lauri Läänemetsa targal juhtimisel on Eesti politsei jõudnud uutesse kõrgustesse. Enesekindla uhkusega demonstreeritakse avalikkusele, kuidas kaitsekilpide taha varjuvad täisvarustuses märulihundid suudavad maha suruda igasuguse vastuhaku euroopalikele väärtustele. Ajakirjandusse paisatud videolt võib näha taseri hoolimatut kasutamist, õnnetu katsejänese nuiaga tümitamist ja muid põhjendamatult jõhkraid jõuvõtteid. Oskusi võimalikke vastaseid rappida on ju harjutatud varemgi, ajades mängumadinas laiali kujutletava külakogukonna vastuhaku nende koduhoovi planeeritud ägeda pagulaskeskuse vastu.
Taolised jõumängud jätavad politseinike teadvusesse jälje ja pole siis imestada, kui Sinimägedes demonstreerivad hambuni relvis politseinikud füüsilist üleolekut mälestustalitusel oma isa leinava vanadaami kallal, millele järgneb siseministri poolt üksnes moka otsast kobisetud napp vabandus, et vist läksid meie korrakaitsjad seekord üle piiri. Kuid üle piiri minnakse viimasel ajal üha julgemalt, sest siseministeerium soosib suvalistel puhkudel jõu kasutamist. Kui seesmiselt ebakindel peab olema politseipatrull, kes kasutab pensionieas, mitte midagi halba teinud mehe peal lihtsalt profülaktika mõttes šokirelva, nagu võis näha ühes telesaates? Uus siseministeeriumis väljatöötatud korrakaitseseaduse eelnõu annab taserite ja nuiadega vehkimiseks aga veelgi vabamad käed.
Tallinna kesklinn slummistub.
Kuidas näeb meie võimas politsei välja tegelikkuses, seda võib iga tallinlane kogeda omal nahal – politseinikke pole linnapildis enam näha ja õhtutundidel vallutavad kesklinna noortekambad ning narkomaanid, sest teatakse, et laamenda, kakle, tülita möödakäijaid, varasta või võta suisa väevõimuga, sinuga ei juhtu midagi.
Kirjeldan siinkohal pühapäevaõhtut meie riigi pealinna südames, kus noortekampade keskuseks on kujunenud Tammsaare park, Viru tänava algus ning Musumägi. Tammsaare pargis on tavaline, kui pinkide juurde kogunenud segase silmavaatega noorukid tülitsevad omavahel ja hüüavad möödakäijatele ähvardusi. Ja miks mitte ülbitseda, kui ollakse karistamatud.
Liikudes edasi vanalinna, tabab iga kohalikku ja turisti tõeline üllatus Viru tänava alguses Musumäele viivate treppide juures, kuhu kogunenud kambad on otsustanud jõuvahekorrad paika panna. Mõned ilmselgelt narkootiliste ainete mõju all viibivad gängivõitlejad on, vaatamata madalale sügisesele temperatuurile, visanud seljast riided ja seisavad paljastatud ülakehadega vastamisi. Möödujad tõmbuvad teisele poole tänavat, sest viie-kuuekümneliikmelisele ähvardavale massile jalgu jääda ei taha keegi. Üks õnnetu paar jalutajaid, pääseb napilt ilmselgelt laksu all oleva võitleja rusikahoobist ning kiirustab joostes kaugemale. Tõeliselt inspireeriv on see 2025.aasta Euroopa spordipealinna peatänaval toimuv noore toore jõu demonstratsioon!
Piki tänavat liikudes tõttavad vastu viie-kuueliikmelised noortekambad. Sõnum on edasi antud, et Viru väravate juures lendab verd ja seda lahedat pilti ei taha ju niisama raisku lasta. Pärast on hea tõmmata Musumäele, kus võimalik endale uus meeleolu turgutav pulbridoos sebida.
Vanalinn on täis tuikuvaid lärmakaid tegelasi. Avanev pilt meenutab ohtlikku slummi, ent keda pole, on politseinikud. Siiski, vene saatkonna juures seisab 24/7 politseimasin kahe korrakaitsjaga, ent nemad millessegi ei sekku, kuna täidavad täpselt ülesannet – põrnitseda saatkonna seina. Ja pole siis midagi imestada, et kui Börsi käigust ukerdavad välja kaks ilmse üledoosi saanud tegelast ning üks neist kukub kümmekond meetrit politseimasinast kaugemal munakividele, ei tee politseinikud autos teist nägugi. Narkar ajab end vaevaliselt püsti ja sõbraga kaelakuti vaarutakse Saia käiku põit tühjendama.
Siseminister vajaks väljavahetamist.
Tallinn ähvardab muutuda vägivallatsejate ja varaste paradiisiks, sest politsei ei tegele avaliku korra kaitsmise, vaid ettevalmistustega väljaastumiste laialiajamiseks, kuna valitsus on üha enam mures, et isegi nii rahulik rahvas nagu eestlased, ei jõua koalitsiooni poolt organiseeritud jamasid lõputult vaikides taluda. Siis on ju mõnus, kui saab tänavaile tuua piisava arvu mõistmatut pööblit klohmivaid kumminuiamehi ja toreda veekahuri vastaliste laialiloputamiseks. Aga tänavate turvalisus – keda see kotib? Igatahes mitte siseminister Läänemetsa, sest kui temas leiduks vähegi võimet oma kompetentsi õiglaselt hinnata, astuks ta tagasi ja laseks asjatundjatel Eesti politsei kunagise hea nime taastada ning tänavad ohutuks muuta.
Taolised jõumängud jätavad politseinike teadvusesse jälje ja pole siis imestada, kui Sinimägedes demonstreerivad hambuni relvis politseinikud füüsilist üleolekut mälestustalitusel oma isa leinava vanadaami kallal, millele järgneb siseministri poolt üksnes moka otsast kobisetud napp vabandus, et vist läksid meie korrakaitsjad seekord üle piiri. Kuid üle piiri minnakse viimasel ajal üha julgemalt, sest siseministeerium soosib suvalistel puhkudel jõu kasutamist. Kui seesmiselt ebakindel peab olema politseipatrull, kes kasutab pensionieas, mitte midagi halba teinud mehe peal lihtsalt profülaktika mõttes šokirelva, nagu võis näha ühes telesaates? Uus siseministeeriumis väljatöötatud korrakaitseseaduse eelnõu annab taserite ja nuiadega vehkimiseks aga veelgi vabamad käed.
Tallinna kesklinn slummistub.
Kuidas näeb meie võimas politsei välja tegelikkuses, seda võib iga tallinlane kogeda omal nahal – politseinikke pole linnapildis enam näha ja õhtutundidel vallutavad kesklinna noortekambad ning narkomaanid, sest teatakse, et laamenda, kakle, tülita möödakäijaid, varasta või võta suisa väevõimuga, sinuga ei juhtu midagi.
Kirjeldan siinkohal pühapäevaõhtut meie riigi pealinna südames, kus noortekampade keskuseks on kujunenud Tammsaare park, Viru tänava algus ning Musumägi. Tammsaare pargis on tavaline, kui pinkide juurde kogunenud segase silmavaatega noorukid tülitsevad omavahel ja hüüavad möödakäijatele ähvardusi. Ja miks mitte ülbitseda, kui ollakse karistamatud.
Liikudes edasi vanalinna, tabab iga kohalikku ja turisti tõeline üllatus Viru tänava alguses Musumäele viivate treppide juures, kuhu kogunenud kambad on otsustanud jõuvahekorrad paika panna. Mõned ilmselgelt narkootiliste ainete mõju all viibivad gängivõitlejad on, vaatamata madalale sügisesele temperatuurile, visanud seljast riided ja seisavad paljastatud ülakehadega vastamisi. Möödujad tõmbuvad teisele poole tänavat, sest viie-kuuekümneliikmelisele ähvardavale massile jalgu jääda ei taha keegi. Üks õnnetu paar jalutajaid, pääseb napilt ilmselgelt laksu all oleva võitleja rusikahoobist ning kiirustab joostes kaugemale. Tõeliselt inspireeriv on see 2025.aasta Euroopa spordipealinna peatänaval toimuv noore toore jõu demonstratsioon!
Piki tänavat liikudes tõttavad vastu viie-kuueliikmelised noortekambad. Sõnum on edasi antud, et Viru väravate juures lendab verd ja seda lahedat pilti ei taha ju niisama raisku lasta. Pärast on hea tõmmata Musumäele, kus võimalik endale uus meeleolu turgutav pulbridoos sebida.
Vanalinn on täis tuikuvaid lärmakaid tegelasi. Avanev pilt meenutab ohtlikku slummi, ent keda pole, on politseinikud. Siiski, vene saatkonna juures seisab 24/7 politseimasin kahe korrakaitsjaga, ent nemad millessegi ei sekku, kuna täidavad täpselt ülesannet – põrnitseda saatkonna seina. Ja pole siis midagi imestada, et kui Börsi käigust ukerdavad välja kaks ilmse üledoosi saanud tegelast ning üks neist kukub kümmekond meetrit politseimasinast kaugemal munakividele, ei tee politseinikud autos teist nägugi. Narkar ajab end vaevaliselt püsti ja sõbraga kaelakuti vaarutakse Saia käiku põit tühjendama.
Siseminister vajaks väljavahetamist.
Tallinn ähvardab muutuda vägivallatsejate ja varaste paradiisiks, sest politsei ei tegele avaliku korra kaitsmise, vaid ettevalmistustega väljaastumiste laialiajamiseks, kuna valitsus on üha enam mures, et isegi nii rahulik rahvas nagu eestlased, ei jõua koalitsiooni poolt organiseeritud jamasid lõputult vaikides taluda. Siis on ju mõnus, kui saab tänavaile tuua piisava arvu mõistmatut pööblit klohmivaid kumminuiamehi ja toreda veekahuri vastaliste laialiloputamiseks. Aga tänavate turvalisus – keda see kotib? Igatahes mitte siseminister Läänemetsa, sest kui temas leiduks vähegi võimet oma kompetentsi õiglaselt hinnata, astuks ta tagasi ja laseks asjatundjatel Eesti politsei kunagise hea nime taastada ning tänavad ohutuks muuta.
Vsevolod Jürgenson
