Kingitus Delfi Meediale
Ja lõpuks see saabus, kauaigatsetud vikerkaarepööre Eesti meediamaastikul! 1. septembril, Tarkusepäeval, mil õpetajad kavandavad streiki ja Vastseliina õpilased kaunistavad õppehoonet, teatas Ekspress, et nemad on nüüd naha ja karvadega Delfi Meedia. Nagu asjaosalised ise äärmiselt kujundlikult väljendusid, on endine Ekspress, tänane Delfi Meedia kasvanud aastate jooksul mitmekihiliseks, sügavaks ja pidevat arengut otsivaks ühiskondlikuks keskväljakuks, mille nurgatagustes võib esmase häda rahuldada iga endast lugupidav mõistuse ja vastutustundega õnnistatud liberaal. Alles aastate möödudes hakkab Eesti avalikkus tõeliselt hindama 1. septembril toimunud nimemuutuse tähendust ning usun, et juba aastaks 2025 nimetatakse Tarkusepäev ümber rahvuslikus Delfinaariumiks. Olulise tähtpäeva puhul soovin teha peavoolumeedia lipulaevale väiksese kingituse ning mis võiks olla sobivam, kui peaminister Kaja Kallase voorusi parimas rahvuslikus demagoogiavõtmes ülistav kirjatöö, mille allpool lisan.
Kallas kui elav rahvusvahelistumise verstapost.
Universumis kohtab harva test rahva seas nii populaarset riigijuhti, kui peaminister Kaja Kallas. Ligi 30% eesti inimestest mõistab, milline õnn on jõuda sellise targa ja kompromisse välistava juhi tuules inflatsiooninäitajate uutele tasemetele. Iga eestlase mure on pürgida elukallinemismöllus järele Argentiinale, kus inflatsioonikõver on jõudnud 80%-le. Meil on selleni veel mõningane maa minna, kuid pole kahtlust, et kui jätkame püksirihma pingutades Kallase toetamist, pole see piir, kus Eesti võiks peatuda. Maailm imetleb meid ja ülejäänud Euroopa, kus inflatsioon jääb näruse 10% alla, ei suuda kadedust varjata. Me pole mitte esimese viie hulgas, vaid suisa esimesed mudas püherdajad. Ilma Reformierakonna targa poliitika, sotside ja Isamaa vaikiva heakskiidu ning rahva allaheitlikkuseta, poleks me kunagi sellise tulemuseni jõudnud. Kaja Kallas on toonud Eesti rahvusvahelisse pilti. Olgu veiderdamine mõnel riigijuhtide kogunemisel või miilustamine prantsuse paipoisi Mcroniga, ikka on Kaja aktsioonis – innovatiivne, vähe veider, ent endaga rahul. Nii me rahvusvahelistumegi, mis siis, et tõeliste poliitikute suunurgas võib Kaja etteasteid jälgides muiet märgata.
Kaja viib meid rohepöördesse.
Rohepööre on võimas värk. Parafraseerides klassikuid, siis kes rohepööret ei tunnista, elab tulevikuga. Tänu Kaja Kallase juhitud valitsusele on meil Euroopa kõrgeimad elektrihinnad ning võimalus nautida peale põuast ja palavat suve tõeliselt külma ning lõdisemapanevat talve suisa elutoas. Kui meil aga eriti joppab, saame veeta börsimahhinaatorite initseeritud elektrikatkestustes mõnuledes aega kustunud teleriekraanide ees. Iga vähegi mõistusega inimene saab aru, et elektri üüratu hinnatõus on õnnistus. Vaid nii õpime elektrit kokku hoidma, seda hindama ning oma mõttetuid päevi koopainimeste kombel külmas ja pimedas mööda saatma. Milline kergendus on see aga emakesele loodusele, kui tänu Kajale kogu meie elu peatub, seda pole võimalik sõnades kirjeldada. Mis Greta Thunberg? Kaja Kallas on uus roheröökurite iidol, kes paneb terve riigi elama sellisel kokkuhoiurežiimil, millest ka kõige paadunumad kommunistid üksnes unistada võisid.
Kaja on armastus.
Kes teine, kui meie peaminister õpetab, kuidas armastada iga inimest, hällilapsest põdura raugani. Tema pole selline peoloom, nagu neiu lahe põhjakaldalt, keda huvitab vaid tants ja trall. Kaja teeb poliitikat, lõimib ja sehkendab kogukonnajuurte tasandil. Tema armastab inimesi, väljaarvatud neid pagana EKREkaid, kes mingit arusaamatut rahvuslust tahavad hoida ja siis veel keskerakondlasi, kes on ühed pagana reeturid ja siis neid isamaakaid, kes on nii ülbed. Aga teisi meie peaminister armastab, kuigi siit tuleb välja arvata virisejad, kes kurdavad, et küttepuud on liiga kallid ja segased penskarid, kes karjuvad, et pensist ei jätku hooldekodu koha eest maksmiseks ja paljulapselised friigid, kes ootavad vanematoetuse tõstmist ja õpetajad, kellele pole enam miski püha ja eesti rahvas, kes kurdab, et pidu on läbi ja ees ootavad raksed ajad. Aga ülejäänuid Kaja armastab, sest ta on kõige suurema südame ja õrnema hingega enesekeskne heategija keda Euroopasse jõudnud Eesti riik eales näinud.
Vaat selline artikkel peaks olema Delfi Meediale meelepärane kingitus. Või on see äkki liiga vähe pugejalik?
Vsevolod Jürgenson
