Kui süvausklikud reformierakondlased alustavad hingestatult juttu maksutõusude kaitseks, mainivad nad ühe põhiteesina, et praeguses olukorras peab olema julgust võtta vastu valusaid otsuseid. Nad ei täpsusta, millist puhastavat mõju avaldab ühiskonnale maniakaalne soov kellelegi haiget teha, ega avalda põhjust, miks peab valu tegema just nõrgematele, näiteks madalapalgalistele ning paljulapselistele. Lõpuks ei suuda ükski reformisõdur selgitada, millist rahuldust valusate otsuste tegemine pakub, ent see ei takista neid oma läbimõtlematu maksureformi ning normaalset perekonda purustavate algatustega edasi rühkimast.
Ründava käitumis- ja kõnemaneeriga sotsiaalminister Signe Riisalo mainis paljulapselistelt peredelt toetuse äranihverdamise selgitamiseks, et hetkel tuleb võtta vastu valusaid otsuseid ning lasterikaste perede rahast ilmajätmine ongi üks neist mõnu pakkuvatest valudest, mis säästavad puudust põdevale riigikassale lausa mitu miljonit eurot. End ministriks nimetavalt daamilt oleks oodanud veidi küpsemat lähenemist ning just sotsiaalministri poolt lubadust, et lasterikkad pered jäetakse rahule ning puuduvad miljonid leitakse avalikus teenistuses oleva ametnikearmee ning valituse- ja riigikoguliikmete palkade külmutamisest ja poliitbroileritele ning segaste eesmärkidega MTÜde toetustele kuluvate rahade kokkutõmbamisest. Aga looda sa! Tubli reformihunt hoiab omasid ning kaitsetutele ei halasta. Ja lõpuks, lastelt kommi äravõtmine on ju nihkes mõteviisiga reformaatorite enesehinnangut alati meeldivalt kõditanud. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus katastroofiliselt langenud sündide juures loob valitsus kõik eeldused, et sündivus veelgi langeks. Samas on see nn valitsus mures samasooliste lastetute õiguste eest, tehes oma survemeetodil läbiviidava traditsioonilist peremõistet lammutava tegevusega valu enamusele, kelle jaoks on oluluine mehe ja naise vaheline armastus ning lapsed, kes sellest kaunist tundest sünnivad. Ent komissar Riisalio jaoks pole armastusest sündinud pere argument, kuna moodne omasooiharus tahab kultiveerimist.
Reformi, sotside ja kolmandana punti võetud kummalise poliitühenduse poolt õhinal kokkuklopsitud ning meeletu kiirusega rahvale vastumeelseks muutunud valitsus ei tegele sisuliste reformidega vaid otsib kellele haiget teha. Valu tehakse ikka nendele, kellest jõud üle käib, selmet, et keskenduda riigiaparaadi korrastamisele, riigiametnike ja poliitikute ülikõrgete palkade korrigeerimisele, avalikus sektoris toimuva raiskamise ohjeldamisele ning korruptsiooni ohjeldamisele.
Me ei ole nii rikkad, et lasterikkaid peresid kottida ning käputäie homode huvides abielupaaridele näkku sülitada. Lähiaeg näitab, kas Eesti inimestel on eneseuhkust, et lõpetada valusate otsuste vägivald ning naasta tagasi stabiilse riigivalitsemise juurde, kus mõeldakse rahva enamusele ning tehakse kõik, et soodustada laste sündi ning uue tegusa põlvkonna pealekasvamist.
