Laialdaselt on teatatud moslemimigrantide massilisest küüditamisest Venemaalt pärast 22. märtsi terrorirünnakut Moskva eeslinnas asuvale Crocus’i raekoja toimumiskohale, milles hukkus vähemalt 140 inimest ning veel sadu sai haavata ja vigastada.
Väidetavalt on see suundumus tingitud võimude reidide märkimisväärsest tõusust korterites ja ühiselamukompleksides, mis teadaolevalt majutavad Kesk-Aasia migrante, kartes, et islamiradikaalid võivad korraldada rohkem rünnakuid.
President Vladimir Putin on süüdistanud islamiäärmuslasi suures rünnakus, kus neli püssimeest istutasid lõhkeaineid ja tulistasid juhuslikult rahvahulkadesse; kuid tema ja Kremli ametnikud usuvad ka, et meestel oli abi Ukrainast või võib-olla USA või muust välisluurest.
Väidetavad relvamehed, kes väidetavalt üritasid üle Ukraina piiri põgeneda, on kõik Tadžikistani kodanikud. Rünnakule järgnenud päevadel on vahistatud ka mitmeid teisi välismaalasi. Washington on öelnud, et selle taga oli ISIS-K, mõistes samas hukka Moskva väited, et USA-l või Ukrainal võis sellega midagi pistmist olla.
Piirkondlik opositsioonimeelne väljaanne Meduza on öelnud, et märtsi viimasel nädalal said Peterburi kohtud “584 haldusõiguserikkumise juhtumit seoses rändeseaduste mittejärgimisega”.
Aruandes märgiti, et vähemalt 418 välismaalasel kästi seejärel minna spetsiaalsetesse kinnipidamisasutustesse, et oodata riigist väljasaatmist. “Veel 48 inimest peavad maksma trahvi ja lahkuma Vene Föderatsioonist omal käel,” kirjutas Meduza.
Venemaal töötavate inimõiguste juristide organisatsioon Perviy Otdel märkis reedeses avalduses, et Peterburi piirkonnas on “välisriikide kodanike ajutised kinnipidamiskeskused pakitud, ümbritsetud erisõidukite ja lennujaama suunduvate bussidega.”
Amsterdamis asuv Moscow Times seostas küüditamiste kasvu Crocus Raekoja terrorirünnakuga:
Riike, kuhu migrandid saadeti, ei täpsustatud, kuigi on teada, et Venemaa töörändajad on enamasti pärit vaestest Kesk-Aasia riikidest.
Kohtutäiturid viitavad väidetavalt Peterburi massiküüditamistele kui “operatsioonile Anti-Migrant“, mille reidid on suunatud kohalike hostelite ja korterite vastu. Sarnastest reididest teatati Moskvas ja teistes Venemaa linnades.
Sisserändajate vastane meeleolu tõusis pärast seda, kui neli relvameest – keda hiljem tuvastati Tadžikistani kodanikena – tungisid eelmisel reedel Crocus’i raekotta, tappes 144 inimest ja vigastades 382 inimest tulistamises ja massilises tulekahjus populaarses kontserdipaigas.
Eeldatakse, et tagasilöök Venemaa märkimisväärse Tadžikistani sisserändajate kogukonna vastu kasvab. Viimastel aastatel on Venemaale tööd otsima tulnud üle miljoni töötu tadžiki.
Eraldi Moscow Timesi aruandes on leitud, et “Aastatel 2012–2018 liitus Süürias ja Iraagis terrorirühmitustega üle 2,000 Tadžikistani kodaniku, mis teeb Tadžikistanist suuruselt kolmanda välisvõitlejate saatja sõtta elaniku kohta.”
Aruanne jätkab: “Enamik liitus Islamiriigiga, mõned asusid võtmepositsioonidele, sealhulgas rühmituse sõjaminister Gulmurod Halimov, kes oli varem Tadžikistani OMONi poolsõjaväelise politseijõudude juht.” See tähendab, et Venemaa järelevalve ja mahasurumine selle migrantide kogukonna vastu tõenäoliselt ainult kasvab sellest hetkest.
