Eelmisel nädalal toimunud Riyadhi kõnelused USA ja Venemaa vahel on viinud järjekordse kahepoolsete kahepoolsete läbirääkimiste vooruni, mis peetakse neljapäeval Istanbulis.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitas kohtumist Katari emiiri kõrval Dohas. Nafta- ja gaasirikas Pärsia lahe riik on jätkuvalt Türgi lähedane liitlane.
Istanbuli kohtumisel keskendutakse eeldatavasti diplomaatilise personali ja täielike suhete taastamisele igas vastavas saatkonnas. Mõlemad pooled läbisid Bideni administratsiooni ajal mitu vooru teise poole diplomaatide väljasaatmist, kuna suhted jõudsid Ukraina sõja ajal madalseisu, samuti USA ja EL-i juhitud Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu.
“Selline kohtumine toimub homme Istanbulis. Arvan, et selle tulemused näitavad, kui kiiresti ja efektiivselt saame edasi liikuda,” ütles Lavrov kolmapäeval.
Ka Türgi välisministeerium on kinnitanud, et korraldab kõrgetasemelisi kõnelusi. “Nagu oleme korduvalt öelnud, on Türgi valmis pakkuma rahupüüdlustele igasugust toetust, sealhulgas korraldama tulevasi kõnelusi,” ütles pressiesindaja.
18. veebruari kohtumisel Riyadhis keskenduti otsekõneluste käivitamisele seoses rahuläbirääkimiste ettevalmistamisega Ukraina sõja lahendamiseks, kuid oluline on see, et see toimus kas Ukraina või Euroopa esinduses.
Istanbulis toimuv kohtumine teeb selgeks, “kui kiiresti ja tõhusalt pooled saavad edasi liikuda,” ütles Lavrov Venemaa TASSis.
Lavrovilt küsiti pressikonverentsil teadete kohta, et lääs võib püsivalt arestida ligi 300 miljardit dollarit välismaal hoitavaid Venemaa varasid. “Mis puudutab meie varasid, mis on varastatud eelkõige eurooplaste poolt, siis ei, teate, sellest pole juttu olnud. Aga ma ei kahtle, et see teema ei kao kokkuleppe osana,” vastas Lavrov.
Vene tippdiplomaat kasutas võimalust heita Euroopa liidritele ette, et nad püüdsid saboteerida Trumpi Valge Majaga seotud rahupüüdlusi:
Venemaa ootab, et eurooplased lõpetaksid “valetamise, et Venemaa blokeerib läbirääkimisi”. Euroopa arendab Ukraina suhtes “lootusetult aegunud ja läbikukkunud” poliitikat ning sunnib Kiievit võitlust jätkama.
“Kui Ukrainaga seotud poliitiline jõudude tasakaal muutub, nagu ilmnes ÜRO hääletusel, püüab Euroopa seda suundumust kohe õõnestada, teatades Kiievile uutest suurtest sõjalise abi pakettidest, sundides seda jätkama võitlust ja teatades avalikult, nagu ma arvan, et Taani peaminister tegi, et rahu on Ukraina jaoks selles olukorras hullem kui sõda.”
Moskva usub, et “parim abi neile, kes siiralt soovivad aidata konflikti lahendada, on jõuda arusaamisele, mis selle põhjustas.”
Ta kutsus konkreetselt esile mõnede plaanid luua Euroopa armee, mis saadetakse Ukrainasse. Venemaa on seda järjekindlalt tagasi lükanud kui reaalset võimalust elujõulise rahu saavutamiseks.
Vaatamata sellele, et Valge Maja rahu saavutas positiivselt, pöördub Trump aeg-ajalt Ukrainat puudutavate kullide jutupunktide juurde:
“Lähenemisviis, mida eurooplased, ennekõike Prantsusmaa ja britid, peale suruvad, on suunatud… konflikti veelgi üles kütma ja peatama kõik katsed seda rahustada,” ütles Lavrov.
