Veiko Vihuri

Reformierakonna mäekõrgune edu kõigi teiste ees (37 kohta, järgmisena tuleb EKRE 17 kohaga) kõneleb kahjuks üsna palju tänaste eestlaste vaimse ja moraalse profiili kohta.
Komsomoliaktivistide mentaliteediga partei kõrge toetus – isegi kui seda juurde krutiti – tunnistab, et midagi on sügaval meie rahva hinges vääriti.
Võime tuua põhjuseks Ukraina ja julgeoleku, mis on igati legitiimsed mured, ent miks peaks nägema nendele muredele lahendust parteis, mis lõhestas ühiskonna apartheidirežiimiga, mille juht soovitab süüdimatult vähem elektrit tarbida ja teatab, et tema vanemad ei vaja toetusi, mille prominentne liige pildistab lapse suguorganeid, mis jagab noortele kondoomipakke “Keskmaa beebitõrje”, “Kolmekas on parem” jms?
Kui inimesed näevad seda kõike, aga ei näe selles probleemi, siis on meil palju suurem probleem kui Reformierakond.
Kristlasena ei oska ma öelda muud, kui et igasuguste vasakpoolsete ja antikristlike revolutsionääride sihikindel tegevus eesti rahva kallal – alates juba esimesest iseseisvusajast, läbi kogu nõukogude aja ja nüüd nn liberaalses demokraatias – on suutnud hävitada paljudes inimestes nii jumalakartuse kui tõetunnetuse.
Kui väärika ja oma kultuuri austava rahva asemel on alles jäänud ilma sisemise moraalse kompassita ja küüniliselt manipuleeritav mass, mis reageerib mingitele märksõnadele või muudele impulssidele, siis tekib küsimus, mida on Eesti päästmise nimel üldse võimalik ja mõtet teha.