Hiljaaegu oli seltskonnas jutuks, et lapsepõlves olid nii maal kui linnas kaevud. Linna- ja külakaevud, kust veeavarii ajal käidi ämbritega puhast vett toomas ning poisikestena veesõja pritsipudeleid täitmas. Jalkat tagudes jooksime terve kambaga vahel kaevu juurde ja kaanisime külma vett ning pärast köhisime. Mäletan sünnilinnas Rakvereski ainuüksi kesklinnas päris mitut niiöelda avalikku kaevu. Nüüd on ümber Rakvere nagu ka teistes linnades, kümneid kilomeetreid kergliiklusteid. Tsikliga ringi sõites olen näinud rattateid isegi sellistes kohtades põldude ja metsade vahel, kus lähim asustatud punkt jääb poolesaja versta taha ning kus peale valimiste eelset lindilõikamist elu vakatades seiskus. Tallinnas on need teed ja rajad suisa punaseks võõbatud. Võltshoolivuse demonstreerimiseks meil vahendeid on! Küsimusele, miks on linnades ja alevikes kaevud ära koristatud, vastas keegi et see olla linnaeelarvesse tohutu põnts. Rakvere puhul 5000€ aastas…
Näha selle taga pudelivee müüjate korruptiivset kasumijanu või noorpoliitikute kogemuste puudumisest tulenevat rumalust, on muidugi pahade vandenõuteooria.
Seega võidelgem häälekalt ja kampaania korras edasi plastikuga, tootes sellest taarat, kuhu panna vesi, mida sunniviisil ostetaks, sest avalikud kaevud on eelarvele kulukad. Maksumaksja, millal sa oma mõistuse pandimajast välja ostad ja silmad lahti teed?
/Hannes Võrno/
