Vastuslause/taotlus 19-2/24-10697, 10.09.2024 3.osa

• Diederik Antonius Maria Paulus Johannes Gommers

1. Gommers on alates 2014. aastast seotud Erasmus MC-ga kui intensiivravi spetsialist. Veebruarist 2016 kuni veebruarini 2022 oli Gommers Hollandi Intensiivravi Seltsi (Het Nationaal Vergiftigingen Informatie Centrum, edaspidi NVIC) president ja RIVMi elektroonilise kodulehe andmetel alaliselt kutsutud OMT liige.
2. 2009. aastal sõlmisid ravimitootja Pfizer ja NIVC koostöölepingu, mis viidi ellu Gommersi juhtimisel. Seda asjaolu arvestades, Pfizeri, NIVC ja Gommersi vahel on kahtlemata tihedad sidemed. Sellega seoses esitab taotluse esitaja tõendina TOOTMINE 28, mis on 2. aprilli 2009. aasta artikkel ajakirjast Netherlands Journal of Critical Care.
3. Kuipersi 31. detsembri 2020. aasta telesaates tehtud avaldused, nagu on kirjeldatud ülal Kuipersiga (toodang 27), kinnitas neid Gommers, helistades esmaspäeval, 4. jaanuaril 2021. aastal, et tuleb eelistada Covid-19 vaktsiini kogu tervishoiu sektori poliitikas. Gommers viitas selles saates küsimuse peale, ta on sel päeval vaba, et ta ise sai Ossi kesklaost Covid-19 süstide kastid ära korjata.
4. 6. jaanuaril 2021. aastal lasi Gommers teha väidetava Covid-19 süsti ning seda tehes kiitis ta meedia ees teadus- ja farmaatsiatööstust, kes on teinud koostöö „tõeliselt lahedaks“. Selle peale ütles Gommers: „Peame nüüd järgmiste kuude jooksul võimalikult kiiresti koostööd tegema, et kõik oleksid vaktsineeritud. Siis jätkame oma tavapärast elu uuesti.“ 
5. Tuleks meeles pidada, et selle kõige toimumise ajal oli sageli mainitud Pfizeri uuring oma kolmanda (3) kliinilise faasiga umbes poole peal, seega ei olnud faktidel põhinevat põhjust seda kiita, mida oma mõjutamiskäitumisega Gommers sel eesmärgil kasutas, iseloomustades kombinatsiooni, kujutades endast kompetentset ja usaldusväärset arsti ning eufooriat uue Covid-19 inokuleerimisprogrammi suhtes. See kombinatsioon äratas avalikkuses psüühilise seisundi muutuda eufooriliseks Covid-19 kaitsepookimise suhtes. Sellega seoses esitab taotleja TOOTMINE 29, mis on 6. jaanuaril 2021. aastal avaldatud artikli NOS-i uudistest Gommersi Covid-19 vaktsiini reklaamikampaania kohta.
6. Argument, mille Gommers enne Covid-19 korduva süsti paika panemist esitas, oli see, et ta teeks seda oma haigla patsientide huvides. Sel moel kasutas Gommers ka mantrat “teed seda kellegi teise jaoks“. Gommersi väide oli vale, sest puudusid uuringutulemused vaktsineerimisega nakatumise vältimiseks. Vastupidi, Gommers, nagu Pfizer ja kõik teised avalduses nimetatud vastutavad isikud teadsid, et ülekandumist pole kunagi testitud. Pfizeri aruanne kolmanda kliinilise faasi kohta oli Gommersile teada 30. aprillil 2021. Nagu eespool märgitud, teatas Pfizer selle aruandega 1223 surmast ja 11361 inimesest, kes said püsivaid raskeid kehavigastusi. Gommersi vastutusel tehakse need süstid tervishoiutöötajatele (pool)sunniviisiliseks. Tänaseni tehakse seda tervishoiutöötajatega ilma tegeliku teadliku nõusolekuta. 
7. Gommers veenab tervishoiutöötajaid ekslikult, et nad kaitseksid patsiente, osaledes Covid-19 inokuleerimisprogrammis. TOOTMINE 30 on 29. detsembril 2021. aastal avaldatud artikkel, mis käsitleb Gommersi väidetavat Covid-19 tõhustussüstide kampaaniat. Tegemist on käesolevas uurimistaotluses nimetatud isikute ühiselt toime pandud delikti olulise osaga, mis on Covid-19: The Great Reset projekti elluviimine. Kogu maailmas on Gommersiga sarnasel positsioonil riigiteenistujad ja tsiviilpoliitikud ja teised seda lähenemisviisi kasutanud. Rutte kohta öeldu kehtib ka Gommersi kohta.

• Wopke Bastiaan Hoekstra

1. Hoekstra töötas Hollandi rahandusministrina 26. oktoobrist 2017. aastast kuni 10. jaanuarini 2022. Alates 10. jaanuarist 2022 sai Hoekstrast välisminister. Hoekstra on WEF-i liige ja seetõttu pole talle tundmatud ideed, mis esitatakse Covid-19: The Great Reset. TOODANGU 31-na esitab taotleja WEF-i elektroonilise kodulehe väljatrüki, mis näitab Hoekstrat WEF-i liikmena. Hoekstra on Covid-19: The Great Reset projekti eestkõneleja ja peab Schwabi kõrgeks. Sel põhjusel kirjutab Hoekstra Schwabile: „Teie Ekstsellents.“ Schwab paigutas veenvuse ja usutavuse alusel Hoekstra Hollandisse Covid-19 projekti ühe peamise elluviijana. 
2. Schwabi ja Hoekstra suhe peegeldub selles, et Schwab omakorda pöördub oma sekretäri vahendusel Hoekstra poole: „Lugupeetud minister.“ Tuleb meeles pidada, arvestades tema nimetamist ministriks, tuleks Hoekstrasse Hollandi etiketi kohaselt suhtuda kui Ekstsellents ja mitte Schwab. TOODANGU 32-na esitab avaldaja käesolevaga koopia Hoekstra kirjast, kellele ta viitab kui „Teie Ekstsellents”.
3. Käesolevas taotluses on esitatud Covid-19 projekti käivitavad valitsusvälised organisatsioonid. Jõudes siia punkti, selgitab taotleja veelgi oma vaatenurka uurimistaotluses nimetatud isikute ja WEF-i ning eelkõige Hoekstra ja WEF-i omavaheliste partnerlussuhete kohta. 
4. WEF on Šveitsi seaduste alusel asutatud sihtasutus, mis asub Kölnis, Genfi kantonis. See juriidiline vorm sarnaneb Eesti Vabariigi sihtasutusega. Seetõttu on tegemist eraorganisatsiooniga, millel ei olnud asutamise ajal ametlikku seisukohta ühegi riigi valitsusega. TOODANGU 33-na esitab taotleja käesolevaga koopia Šveitsi äriregistri väljavõttest, mis on seotud WEF-i seal registreerimisega. Käesolevaga esitatakse ka WEF-i põhikiri.
5. 3. juunil 2020. aastal kuulutasid Schwab ja tollane tulevane Inglismaa kuningas veebikohtumise kaudu välja projekti Covid-19: The Great Reset alguse. Pärast seda saatis WEF kirjalikud kutsed 2021. aasta jaanuari suurkohtumisele Šveitsis Davosis nimega „Suur lähtestamine“. Sellele üritusele kutsuti ka Hoekstra. Kutse tulla Davosi sai Hoekstra 10. juulil 2020. aastal. TOOTMINE 34, esitab taotluse esitaja vastuseks WEF-ile nii Suure Lähtestamise koosoleku teabe kui ka Hoekstra kirjavahetuse.
6. Taotleja soovib teie õiguskantslerile täiendavalt selgitada, mida nende vaatenurgast tähendab asjaolu, et käesolevas taotluses nimetatud isikud on WEF-iga seotud ja propageerivad ühel või teisel viisil Covid-19: The Great Reset ideid. Seoses sellega viitab Schwabi raamatule pealkirjaga Covid-19: The Great Reset, mille WEF teeb kõigile kättesaadavaks oma elektroonilise kodulehe kaudu. Selle raamatu avaldas WEF veebis juulis 2020. Raamatus sisalduvale teabele ja selles faktiliselt kirjeldatud sündmustele tuginedes järeldab taotleja, et tegemist on raamatuga, mille kandev osa kirjutati aastal 2019 ja koostati 2020. aasta jooksul avaldamiseks 2020. aasta juulis. Taotluses nimetatud vastutavad isikud jagavad neid mõtteid, mida Schwab kirjeldas raamatus Covid-19: The Great Reset. Schwab kirjeldab oma raamatus, et Covid-19 pandeemia kriis on toonud sisse otsustava hetke, mil väga paljud asjad maailmas peavad igaveseks muutuma. 
7. Taotleja viitab mitmele tsitaadile, mis on esitatud selles raamatus. „See on meie määrav hetk – me tegeleme selle tagajärgedega aastaid ja paljud asjad muutuvad igaveseks.“ Seda mõtet illustreerib järgmine tsitaat: „Eelkõige sotsiaalsed lõhed, õigluse puudumine, koostöö puudumine, globaalse juhtimise ja juhtimise ebaõnnestumine – nüüd on paljastatud rohkem kui kunagi varem ja inimesed tunnevad, et on saabunud aeg uuesti leiutamiseks.“ Selle mõtteviisi järgi ei naase miski “vana“ normaalse elukorralduse juurde. 
8. Selles kontekstis järgmine tsitaat on illustratiivne. Miski ei naase kunagi enne kriisi valitsenud ”katkise” normaalsustunde juurde, sest koroonaviiruse pandeemia tähistab meie ülemaailmsel trajektooril fundamentaalset pöördepunkti. Selle mõtlemise järgi vana maailm kaob täielikult. Sellega seoses on järgmine tsitaat illustreeriv: „Maailm, nagu me seda 2020. aasta alguskuudel tundsime, ei ole enam pandeemia kontekstis lahustatud”. Selle mõtteviisi kohaselt ootavad meid peagi ees radikaalsed ja tohutud muutused, millel on suured tagajärjed kõigi jaoks, sealhulgas eestlaste populatsiooni eludele. Sellega seoses on järgmine tsitaat illustreeriv: „Tulemas on selliste tagajärgedega radikaalsed muutused, et mõned asjatundjad on viidanud ajastule “enne koroonakriisi (BC)“ ja “pärast koroonakriisi (AC)“. Oleme jätkuvalt üllatunud nii nende muutuste kiires kui ka ootamatust iseloomust – kui need omavahel segunevad, kutsuvad need esile teist, kolmandat, neljandat ja enamat järku tagajärjed, kaskaadefektid ja ettenägematud tagajärjed.“ Selle mõtteviisi järgi luuakse radikaalselt uus “normaalsus“. Eelolevat mõtet illustreeriv tsitaat on järgmine: „Seda tehes kujundavad nad “uue normaalsuse“, mis erineb radikaalselt sellest, mille me järk-järgult maha jätame.“ 
9. Võttes arvesse uurimistaotluses nimetatud isikute, sealhulgas Hoekstra, ülalkirjeldatud mõtlemist, järeldab taotleja, et Covid-19: The Great Reset projektiga teevad taotluses nimetatud isikud avalikkuses, sealhulgas Eesti elanikkonnas enneolematut ja radikaalset muutust. Covid-19 süstid on ilmselt selle projekti osa. See on ilmne, kuna Schwab nimetas Covid-19 süstid selgesõnaliselt sõnadega: „Keegi pole ohutu, kui kõiki pole vaktsineeritud“. Selle väite tõestuseks viitab uurimistaotluse juurde esitatud toodangule 19. 
10. Taotleja tugineb siinkohal uuesti toodangule 32, kus on esitatud Hoekstra kiri Schwabile 14. veebruarist 2019. aastast. Selles kirjas kirjutas Hoekstra ministrina Schwabile, et luuakse radikaalselt uus “normaalsus“. Sellega seoses soovitakse temaga koostööd teha tehniliste ja poliitiliste arengute elluviimisel, mis viivad edasise (rahalise) globaliseerumiseni. 
11. Hoekstra viis selle kirjavahetuse läbi salaja ja ilma parlamendi mandaadita ja seega ka ilma avalikkuse nõusolekuta. Selle kirja sisu, arvestades WEF-i mõttekäiku, ei ole tõlgendatav muul viisil kui Hoekstra tingimusteta lubadus rahandusministrina, et teha täielikku koostööd projektiga Covid-19: The Great Reset. Hoekstra tegi seda koostööd, mille nimel ta kuritarvitas oma rahandusministri ametikohta.
12. Nagu eespool märgitud, saadetakse Covid-19 projekti raames avalikkusele sõnum, et keegi pole kaitstud enne, kui kõik on osalenud Covid-19 inokuleerimisprogrammis. Suure Lähtestamise õnnestumiseks on ülioluline, et kriisi esitataks kui enneolematu ulatusega musta luige kriisi, mis nõuab enneolematuid meetmeid. Hoekstra enneolematu rahalise “toetuspaketiga“ tagas avalikkuse arusaama realiseerumise, et enneolematu ulatusega kriisi põhjustas tegelikult uus koroonaviirus. Ilma Hoekstra koostööta poleks Covid-19 projekti elluviimine olnud võimalik, kuna puudub juurdepääs riigikassale. Ruttega seoses karistusseadustiku artikli 97a kohta sedastatu kehtib ka Hoekstra kohta.
13. Hoekstra kui minister ja WEF-i liige toetab Covid-19 projekti ja seega ka Covid-19 inokuleerimisprogrammi. Seda kõike sel ajal, kui Hoekstra teab või pidi teadma, et Covid-19 “vaktsiini“ kolmanda (3) kliinilise faasi ja sellele järgnenud passiivne inimkatsete faas on maksnud inimeste elusid ja põhjustanud tõsiseid püsivaid kehavigastusi. 
14. Hoekstra ei täitnud oma poliitilist ja sotsiaalset vastutust ministrina ning käitus sellest tulenevalt sealhulgas taotleja ja teiste kaaskannatajate suhtes sotsiaalselt hoolimatult, mille tulemusena kandis tsiviilühiskonna keha kahju. Valitsuse poliitikat ei oleks saanud tekkida ega oleks saanud ellu viia ilma Hoekstra ebaseadusliku käitumiseta. 
15. Hoekstra ei oleks tohtinud WEF-i ja WHO plaanidega koostööd teha ning ministrina oleks pidanud narratiivile avalikult vastu seisma, mida ta ei teinud.

• Cornelia van Nieuwenhuizen-Wijbenga

1. Van Nieuwenhuizen oli Hollandi taristu ja veemajanduse minister alates 26. oktoobrist 2017 kuni 31. augustini 2021. 28. märtsil 2020. aastal võttis Van Nieuwenhuizen määrusega kasutusele erakorralised meetmed. 
2. Nendel erakorralistel meetmetel oli otsene mõju, mis võimaldab geenitehnoloogial põhinevaid rakendusi seoses valitsuse reklaamitud Covid-19 inokuleerimisprogrammiga, millega ei pidanud enam kaasnema keskkonnariskide hindamine (ERA), kolmandate osapoolte seisukohtade esitamine ei olnud enam võimalik ning otsuste tegemise tähtajad olid oluliselt lühendatud. 
3. Nendel protseduurilistel lõdvendustel puudus faktiline alus ja tõenduspõhise meditsiini tõenditega kinnitatud vajadus. Van Nieuwenhuizenil ei olnud volitusi ega volitusi rahvusvahelise Aarhusi konventsiooni kui põhiõiguse alistamiseks. TOOTMINE 35, esitamisega avaldaja tõendab, et Van Nieuwenhuizen andis välja ministrimääruse 28. märtsist 2020.
4. Tuginedes Hollandi Leeuwardeni kohtule 14. juuli 2023. aastal esitatud dokumendi punktile 132, leiab taotleja, et „eespool nimetatud määruse kehtestamisega rikuti jämedalt Van Nieuwenhuizeni Aarhusi konventsioonist tulenevaid kohustusi“. Konventsioon kohustas Van Nieuwenhuizenit konsulteerima avalikkusega geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimisel, mis vastavalt määruse tekstile, jättis Van Nieuwenhuizen tahtlikult tegemata. Selleks arvestatakse määruses järgmist. 
5. Vastavalt Aarhusi konventsiooni artiklile 6 on riik kohustatud enne geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise lubamist siseriiklike õigusaktide raames konsulteerima avalikkusega nii palju kui võimalik ja niipalju kui see on asjakohane. COVID-19 tõrje puhul peetakse vajalikuks sellest kõrvale kalduda ja omada luba mitte UOV, vaid tavapärase ettevalmistuskorra kohaselt.
6. Taotleja tugineb TOOTMINE 36, Aarhusi konventsiooni kahele esimesele leheküljele. Eespool nimetatud teguviisiga jättis Van Nieuwenhuizen tsiviilühiskonna liikmed, sealhulgas taotleja ja teised teadlikult teadmatuks, et pakutavad Covid-19 süstid hõlmavad kliinilises uuringus osalemist, tõsiasja, et Covid-19 süstid põhinevad geenitehnoloogial ning seda, et määrusega ei kehti enam loa saamiseks olulised inim- ja keskkonnaohutuse tagatised. Kogu maailmas käitusid Van Nieuwenhuizeniga sarnases olukorras olevad isikud samal viisil, põhjustades ülaltoodud teabe puudumine, mis on ilmnenud kogu tsiviliseeritud maailmas ja seda interkontinentaalses mastaabis. Asjaolu, et kõik taotluses nimetatud isikud tegid selles koostööd, räägib uurimistaotluse esitaja väitest, et tegutsetud on ebaseadusliku rühmana.
7. Van Nieuwenhuizeni ebaseaduslik käitumine 28. märtsil 2020. aastal hõlmas tõsiasja, et eespool korduvalt mainitud Pfizeri uuringu kolmas (3) kliiniline faas ei olnud isegi alanud. See kaldus pimesi kõrvale lepingust, mille eesmärk on pakkuda tsiviilühiskonna liikmetele kaitset sellises olukorras. Käesolev juhtum näitab Van Nieuwenhuizeni pahatahtlikku kavatsust. Rutte juhtumis karistusseadustiku paragrahvi 97a kohta väidetud asjaolud kehtivad ka Van Nieuwenhuizeni kohta.
8. Van Nieuwenhuizen ei täitnud oma poliitilist ja sotsiaalset vastutust ministrina ning käitus avalikkuse, sealhulgas taotleja ja teiste suhtes sotsiaalselt hooletult, mille tagajärjeks on põhjustatud kahju. Hollandi valitsuse poliitika poleks sündinud ilma Van Nieuwenhuizeni ebaseadusliku käitumiseta. 
9. Kui Van Nieuwenhuizen ei oleks tahtlikult Aarhusi konventsiooni artiklit 6 rikkunud ja oleks ministrina avalikult astunud Covid-19 ametliku narratiivi vastu, mida ta teha ei suutnud, poleks (ei oleks saanud) avalikkus saanud kahju tänu Covid-19 inokuleerimisprogrammi ekslikule reklaamikampaaniale ja tänu Covid-19 mittefarmatseutilistele sekkumistele ja reklaamitud soovitustele, kui Van Nieuwenhuizen oleks täitnud oma kohustusi nõutava sotsiaalse hoolsusega.

III.5. Farmaatsiatööstus

• Albert Bourla

1. Bourla sai Kreeka Thessaloniki Aristotelese ülikoolis veterinaararsti koolituse ja on olnud USA ravimitootja Pfizeri tegevjuht alates 1993. aastast. Bourla pika karjääri jooksul Pfizeris sai Bourla tuttavaks kõigi äritegevuse tahkudega. 2018. aastal sai Bourlast Pfizeri teine kapten. Alates 1. jaanuarist 2019. aastast ülendati Bourla Pfizeri tegevjuhiks ja ta tegi Pfizeris kõik olulisemad otsused alates 1. jaanuarist 2019 (vaadake ka taotlusele lisatud lisa 2: Õiguskantslerile esitatud 03.07.2024 / 04.07.2024 avaldus nr 237.8724., p-d 65-294, lk 10-43/1-54).
2. Bourla on WEF-i “panustaja“ ja Pfizer on WEF-i “liige“. Bourla on WEF-i mõtlemise pooldaja ja Covid-19: Suur Lähtestamine toetaja. TOOTMINE 37, esitab taotleja WEF-i elektroonilise kodulehe teabe, mis näitab Bourla ja Pfizeri sidemeid WEF-iga.
3. Bourla on avalikes avaldustes öelnud, et kutsus 2020. aastal Pfizeri töötajaid üles kiiresti välja töötama Covid-19 vaktsiini. Seejuures viitas Bourla väidetavalt sellele, et väljatöötatav vaktsiin peab olema ohutu ja tõhus. Covid-19 vaktsiinide tootmist alustati Bourla sõnul tema käsul enne USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) heakskiitmist.
4.  Bourla sõnul seisnes selles Pfizeri strateegia, et vaktsiinid oleksid valmis kohe pärast ravimiametite heakskiitu. TOOTMINE 38, esitab taotleja 14. detsembri 2020. aasta videosõnumi ekraanipildi, mis näitab ülaltoodut. Siinkohal on täheldatav silmatorkav sarnasus Bourla ja De Jonge sõnavaliku vahel, kus Bourla väitis, et Covid-19 süstid töötati välja “nurkadeta“, samas kui De Jonge rääkis 26. detsembril 2020. aastal samas kontekstis “mitte mingil juhul nurkadest lõikamisest“. 
5. Bourla avalikus kirjas, mis avaldati Pfizeri veebisaidil 15. oktoobril 2020. aastal, annab Bourla maailma elanikkonnale mitmeid lubadusi ja kohustusi. Bourla rõhutab selles kirjas läbipaistvuse tähtsust vaktsiini väljatöötamisel. Bourla kinnitab avalikkusele, et “avalikuks kasutamiseks“ saavad ravimiametkonnad anda loa vaid juhul, kui Pfizer on kolm tingimust edukalt tõestanud. Bourla ütles, ainult siis, kui on tõestatud, et väljatöötamisel olev “vaktsiin“ on (i) tõhus, (ii) ohutu ja (iii) seda saab toota püsivalt kõrge kvaliteediga, võib “avalikuks kasutamiseks“ lubada. TOOTMINE 39, esitab taotleja Bourla kirja väljatrüki, mis pärineb 15. oktoobrist 2020. aastast.
6. Euroopa jaoks järgnes 2020. aasta lõpus EÜ määruse 726/2004 artikli 14 lõike 7 kohane tingimuslik heakskiit, millega nõuti, et Pfizer koguks ja esitaks EMA-le igasugust teavet, mis puudutab Covid-19 süstide manustamist kindlaksmääratud ajakava alusel. Sellega tehti kindlaks, Bourla on avalikes avaldustes öelnud, et kutsus 2020. aastal Pfizeri töötajaid üles kiiresti välja töötama Covid-19 vaktsiini. Seejuures viitas Bourla väidetavalt sellele, et väljatöötatav vaktsiin peab olema ohutu ja tõhus. Covid-19 vaktsiinide tootmist alustati Bourla sõnul tema käsul enne USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) heakskiitmist. Süstid tehti, manustati osana kliinilisest uuringust. EMA otsustas, et see kohtuprotsess kestab vähemalt 2024. aasta augustini.
7. Vastavalt korduvalt tsiteeritud ohutusaruandele – viis Pfizer 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta veebruarini – läbi ulatusliku kliinilise uuringu, milles katsealustele süstiti Pfizeri Covid-19 niinimetatud vaktsiini, mida tuntakse kaubamärgi Comirnaty / BNT162b2 all. Selles katses osales 29914 naist, 9182 osalesid mehed ja 2990 last. Ühe kuu jooksul pärast selle kliinilise uuringu alguskuupäeva suri 1223 isikut ja 11361 sai tõsiseid püsivaid kehavigastusi. Pfizer teatab oma ülalmainitud ohutusaruandes, et neil puuduvad andmed 9400 katsealuse kohta. Sel põhjusel pole teada, kas need katsealused surid või said vigastusi kliinilise uuringu tulemusena. TOOTMINE 40, esitab taotleja 30. aprilli 2021. aasta ohutusaruande.
8. Bourla varjas ülalnimetatud ohutusaruannet, kuid see avalikustati 2021. aasta oktoobris tänu Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemi sekkumisele. Andmed selles aruandes näitavad, et Pfizeri Covid-19 “vaktsiin“ oli eluohtlik. Ohutusaruanne näitas, need kolm tingimust, mille Bourla oli esitanud oma varasemas, 15. oktoobril 2020. aastal avaldatud avalikus kirjas, et saaks taotleda ravimiametitelt nõusolekut, ei olnud võimalik täita. Kui Bourla oleks seda teinud, mida ta oma 15. oktoobri 2020. aasta avalikus kirjas maailma elanikkonnale kinnitas, poleks ravimiametitelt kunagi nõusolekut küsitud ja Pfizeri Covid-19 süsti poleks avalikkusele, sealhulgas eestlastele manustatud. 
9. Bourla eksitas teadlikult tsiviilühiskonna liikmeid oma avaliku kirjaga ja ohutusaruande avalikkuse eest varjamisega. Bourla pettus ulatub palju kaugemale. Ohutu ja tõhus olid võtmesõnad, mida kogu maailmas kasutati, et meelitada, rakendades selleks (pool)sundi. Bourla ja ka kõik teised sellest taotluses nimetatud võtmetähtsusega isikud kordasid neid sõnu ad nauseam. Seda tehes oli oluline moto: “Te teete seda teise heaks“. 
10. Bourla andis sellega mõista, et Covid-19 süstid takistavad arvatava viiruse edasikandumist. Selle kaudse sõnumi põhjal oli üldsuse seas levinud oletus, et mida rohkem manustatakse Covid-19 vaktsiini, vähenes sellesse patogeeni nakatumise tõenäosus ja ainult nii suudeti pandeemiale lõpp teha. Bourla teadis aga, et Pfizer ja teised Covid-19 “vaktsiinide“ tootjad ei pööranud oma toote väljatöötamisel mingit tähelepanu oletatava uue koroonaviiruse leviku tõkestamisele. Bourla teadis, et selles küsimuses valitseb suur arusaamatus – osaliselt tema tekitatud. Ülemaailmne avalikkus, sealhulgas eestlased, kelle tähtsust ei saa ülehinnata.  
11. Kogu Covid-19 poliitika ülemaailmne toetus ideele, et vaktsineerimisega saab ära hoida kardetud patogeeni edasikandumise. See kõik on suur vale, mida Bourla ja teised põlistasid ad nauseam.
12. Kui Bourla oleks kasutanud lubatud läbipaistvust, poleks tsiviilühiskonna keha, sealhulgas eestlaste populatsiooni liikmed ja teised, reklaamitud Covid-19 vaktsiini tagajärjel kahju saanud. Covid-19 projektiga seoses käivitatud reklaamikampaania vale avalikustati Euroopa Parlamendis 10. oktoobril 2022. aastal. Bourla kutsuti teiste hulgas ülekuulamisele mitme Euroopa Parlamendi liikme poolt. Bourla on keeldunud ilmumast Euroopa Parlamendi ärakuulamiskomisjoni. Bourla saatis tema asemele oma kolleegi Janine Smalli, kes tunnistas ametlikult ärakuulamiskomisjonis, et Pfizer ei testinud kunagi Covid-19 vaktsiini ülekande kontrollimiseks. TOOTMINE 41, esitab avaldaja ekraanipildi 10. oktoobril 2022. aastal Euroopa Parlamendis Smalli kuulamise tõendamiseks. Bourla poolt selleks volitatud Small püüdis tahtlikult varjata selle jahmatava ülestunnistuse tõelisi fakte, väites, et “teaduse kiiruse“ tõttu polnud ülekandeid uuritud. Nagu allpool selgitatakse, Bourla ja teiste isikute poolt korduvalt tehtud viide “teaduse kiirusele“ on ilmselgelt vale ja avalikkust eksitav. 
13. Kanada alternatiivmeedia telekanali Rebel News, mida haldab Rebel News Network Ltd, ajakirjanikud kohtusid Bourlaga 19. jaanuaril 2023. aastal enne WEF-i kohtumist Šveitsis Graubündeni kantonis asuvas Davosis oma kolleegi Smalli 10. oktoobril 2022. aastal tehtud avalduse vastu. Vaatamata sellele, et need ajakirjanikud avaldasid talle survet, et ta reageeriks Smalli avaldustele avaldusega, keeldus Bourla taas avaldust tegemast. Bourla arvas, et piisab, kui öelda: „Ilusat päeva“. 
14. Käesolev asjaolu viitab sellele, et Bourla eelnevalt kirjeldatud avalikus kirjas lubatud läbipaistvusel puudub faktiline alus. Bourla näitab oma vaikiva nõusolekuga südametut eelhoiakut avalikkuse ja inimeste kannatuste vastu. TOOTMINE 42, esitab taotleja ekraanipildi Rebel Newsi intervjuust Bourlaga, mis leidis aset 19. jaanuaril 2023.
15. Bourla toimimisviisi silmas pidades on alust arvata, et tema eesmärk on varjata olulist teavet Comirnaty / BNT162b2 sisu ja toimimise kohta. Pfizer kirjeldab oma Covid-19 süstimise infolehel toimeainena “tosinameraani“ ja muid keerukate liitkeemiliste nimetustega aineid, mis on tähistatud koodidega, täpsemalt koodidega “ALC-0315“ ja “ALC-0159“. Eelnimetatud koodid on seletatavad 27. septembril 2020. aastal Hiinas Shanghais välja antud patendi abil, numbriga CN 112220919A. See patent näitab selgelt, et – eriti 2019. aasta n-Cov koroonaviiruse vastastes modRNA tootes – toimib grafeenoksiid lipiidide nanoosakeste (LNP-de) kandjana. Teadolevalt viaalidooside ja partiide sisu osas ei ole Eesti Vabariik viinud läbi süstemaatilisi laboratoorseid kontrolluuringuid, et teha kindlaks iga partii puhul, millised koostisosad on tema sihtriiki saadetud. 
16. Siseriikliku väidetud asjaolu kohta tõendi puudumine, et teatud Covid-19 partiide saastumine on tingitud masstootmise tootmisvigadest, ei tõenda veel selle asjaolu puudumist. Taotleja esitab käesoleva taotluse juurde tõendina Hiina Rahvavabariigis registreeritud patendi, mis anti välja 27. septembril 2020. aastal numbriga CN 112220919A, mille ingliskeelne tõlge on esitatud TOOTMISEL 43. Selle patendi kokkuvõte ingliskeelse tsitaadi eestindus esitab järgmist:

„Leiutis kuulub nanomaterjalide ja biomeditsiini valdkonda ning on seotud vaktsiiniga, eelkõige 2019-nCoV koroonaviiruse tuumarekombinantse nanovaktsiini väljatöötamisega. Leiutis hõlmab ka vaktsiini valmistamise meetodit ja vaktsiini kasutamist loomkatsetes. Uus koroonavaktsiin sisaldab grafeenoksiidi, karnosiini, CpG-d ja uut koroonaviiruse RBD; karnosiini, CpG ja neokoroonaviiruse RBD sidumine grafeenoksiidi selgrool; CpG kodeeriv järjestus on näidatud kui SEQ ID NO 1; uudne koroonaviiruse RBD viitab uudsele koroonaviiruse valgu retseptorit siduvale piirkonnale, mis võib tekitada kõrge tiitriga spetsiifilisi antikehi, mis on suunatud hiire kehas RBD-le ning pakub uue koroonaviiruse [vastu] tugevat tuge viiruse ennetamiseks ja raviks.“

1. Bourla on Covid-19: The Great Reset projekti arvestatav mängija ja teadlik, et pealesunnitud Covid-19 süstid ei olnud kunagi mõeldud kaitsma viiruse eest. TOOTMINE 44, taotleja esitab eelolevaga seoses video kohta ekraanipildi. 
2. Bourla on teaduslikult eiranud oma sotsiaalset vastutust Covid-19 süstimistootja ja ettevõtte tegevjuhina ning sellest tulenevalt on tegemist sotsiaalselt hoolimatu käitumisega avalikkuse, sealhulgas taotluse esitaja ja teiste suhtes, mille tulemuseks on kahju. See, mida Ruttega seoses karistusseadustiku artikli 97a kohta sedastati, kehtib ka Bourla kohta.

III.6. Massimeedia

• Giselle van Cann

1. Hollandi ajakirjanik Van Cann oli alates 2011. aastast NOS Newsi peatoimetaja asetäitja ja sai alates 1. septembrist 2022 NOS Newsi (edaspidi NOS) uueks peatoimetajaks. NOS esitab oma elektroonilisel kodulehel oma missiooni, mis põhineb meediaseadusel. See kõlab järgmiselt:

„Avalik-õigusliku ringhäälingu lahutamatu osana on NOS-i eesmärk olla peamine uudiste, spordi ja sündmuste teabeallikas, et Hollandi kodanikud saaksid paremini hinnata maailmas toimuvaid arenguid, võimaldades neil oma käitumist paremini määrata. Seda tehes rakendab NOS kõrgeimaid ajakirjanduslikke nõudeid täpsuse, usaldusväärsuse, mittevastavuse, paljususe ja objektiivsuse kohta. NOS püüab teha selle teabe kättesaadavaks kõigi olemasolevate meediakanalite kaudu ja kõigile ühiskonnakihtidele.“

1. Peatoimetajana (ase) vastutas Van Cann Covid-19 rubriigi juhtimise eest. Van Canni tööst tulenevalt oli ta kohustatud tagama, et NOS-i toimetajad järgiksid ajakirjanduses kehtivaid kutsestandardeid. Ajakirjanike rahvusvaheliselt kohaldatavate eetikastandardite osas viitab taotleja Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni poolt aktsepteeritud standarditele ja esitab selle föderatsiooni poolt vastu võetud standardite väljaande TOOTMISEKS 45.
2. See, kuidas Covid-19 kriisist ametlikes infokanalites teatati, määras Van Cann. 
3. Eelmõeldud Covid-19 kriisi algusest, nimelt jaanuarist 2020, Van Cann otsustas kasutada NOS-i toimetuses tooni, pilte ja ettepanekuid, et keskenduda elanikkonna maksimaalsele paanikale ja hirmule. Avalikkus hakkas väga kartma idee ees, et Hollandisse Wuhanist on teel surmav patogeen. Van Cann kasutas seda ideed ära, lubamata korralikku ajakirjanduslikku uurimist. Van Cann järgis narratiivi, mille kehtestas WHO oma osalisriikides ja mida järgisid pimesi kõik käesolevas taotluses nimetatud isikud.
4. Uurimistaotluse esitaja käsitleb allpool piiratud arvu näiteid, mis Van Canni tegevust arvestades on vastuvõetamatud.
5. Esiteks soovib taotleja juhtida tähelepanu asjaolule, et NOS esitles esimest nakatunud koroonapatsienti kui inimest, kes Covid-19 viiruse tõttu muutus koheselt tervest inimesest – inimeseks, kes on (peaaegu) surnud. Surnud või haiged inimesed tänavatel, inimesed haiglates ja intensiivravi osakonnas, elustamist vajavad inimesed, nii kujutas NOS infektsiooni kuvandit. See, kuigi lihtne ajakirjanduslik uurimine, isegi algfaasis, pidanuks viivitamatult tekitama ajakirjandusele iseloomulikke küsimusi rahvusvahelistelt uudisteagentuuridelt ja muudelt kanalitelt NOS-i poolt pimesi kopeeritud reportaažide autentsuse kohta. 
6. 29. jaanuaril 2020 teatab NOS oma artiklis „Kui aus on Hiina koroonaviiruse puhangu kohta?“ muuhulgas: 9. jaanuaril 2020 tuvastati, et nCoV2019 põhjustas Wuhanis patsientidel kopsupõletikku. Päev hiljem jagasid Hiina võimud viiruse geneetilist koodi. Selle 29. jaanuari 2020. aasta NOS-i artikli koopia esitab taotleja TOOTMISEKS 46-na. 
7. Euroopa Ravimiameti (EMA) dokumentidest selgus, EMA-le teatati, et Modernal oli Covid-19 vaktsiin juba 2017. aastal ja Pfizeril juba 14. jaanuaril 2020 ning nende Covid-19 süstide testimine on pooleli. Pfizeri puhul tähendaks see seda, et nelja päeva pärast oli Pfizeril juba Covid-19 modRNA geenimodifikatsiooni toode valmis ja Moderna jaoks tähendaks see seda, et tulevase patogeeni vastane samasse tooteklassi kuuluv toode oli juba kaks ja pool aastat varem prototüübina olemas. Sellega seoses esitatakse teave TOOTMISEL 47, millest sai Euroopa Parlamendi liige Cristian-Vasile Terheș teada, millest see tuleneb. Selle tõestuseks esitab taotleja eelnevalt nimetatud Euroopa Parlamendi liikme vande all antud ütlused. NOS ja teised meediamajad pidid selle avaldatud teabe põhjaga tutvuma ja avalikkust sellest üksikasjalikult teavitama. Tegelikult kasutas meedia, sealhulgas Van Cann ja NOS, avalikkuse teavitamise asemel tsensuuri. Väidetud tsensuuri tahab taotleja tõendada asjaoluga, et 10. oktoobril 2022. aastal Euroopa Parlamendis toimunud kuulamist ei kajastatud (lavastus 41). Käesolev asjaolu on šokeeriv, kuna Van Cann osales peatoimetajana varjamises, mis põlistas tsensuuri, et Covid-19 süstid takistavad levikut. Pfizeri tegevjuhi Smalli sellekohane avaldus Euroopa Parlamendi kuulamiskomisjoni ees tsenseeriti laialdaselt kogu maailmas, et sellest ei saaks maailmauudist ja sellest ei saaks avalikkus teada sotsiaalsetes suhtlusvõrgustikes.
8. Samuti tsensuuri olemasolu tõendab asjaolu, et Terheși kõnet Euroopa Parlamendi erikuulamiskomisjonide tulemuste kohta, kus kuulati muu hulgas Moderna ja Pfizeri juhte, riiklikult rahatatud massimeedia ei kajastanud. Nagu Bourla puhul eespool mainitud, tegemist on olulise teabe tsensuuriga, mis puudutab Covid-19 “vaktsiini“ ohutust ja tõhusust. Eelpool üksikasjalikult esitatud asjaolud kinnitavad taotleja väidet, et tsensuur on mõjutanud ja mõjutab ka tulevikus otseselt avalikkust, kaasaarvatud taotlejat ja teisi kaaskannatajaid.
9. Euroopa Parlamendi liikme Terheși kahes kõnes 11. oktoobril 2022. aastal tunnistab saadik, et Euroopa Komisjon eitab Euroopa Parlamendile teavet Pfizeriga sõlmitud lepingute kohta. Terheș annab aru ka põhjusest, mille Pfizer talle selle teabe varjamiseks andis. Pfizeri sõnul on selle põhjuseks “ärisaladused“. Lisaks esitab Terheș väite, et Covid-19 inokuleerimisprogrammi bioloogilised mõjurid ei kaitse SARS-CoV-2 patogeeniga seostatud edasikandumise eest. Täiendavalt juhtis Terheș tähelepanu, et pärast Covid-19 kaitsepookimise kampaania käivitamist on talle teadaolevalt suremus märkimisväärselt suurenenud.
10. Samuti tõstatas Terheș 11. oktoobril 2022. aastal tõsiasja, et Pfizer edastas EMA-le andmed Pfizeri Covid-19 vaktsiini testimise alustamise kohta 14. jaanuaril 2020. aastal, kuid ainult kolm päeva enne seda, kui sai teatavaks Hiina Rahvavabariigiga seostatud SARS-CoV-2 patogeeni päritolu geneetiline kood. Modernas ulatuvad Covid-19 geenimodifikatsiooni prototüüptoodete testimised 2017. aastasse. 
11. Van Cann teadis või pidi neid tõsiasju teadma ja seda kõike maailmauudisena esitama. Van Cann vastutas selle eest, et kõike, mida Terheș esitas, uuritaks põhjalikult vastavalt ajakirjanduslikele standarditele, millele Euroopa Parlamendi erikuulamiskomisjonis 11. oktoobri 2022 kõnes saadik tähelepanu juhtis. Sellega seoses esitab taotleja TOODANGUNA 48 ekraanipildi Euroopa Parlamendi liikme Terheș kahest 11. oktoobri 2022. aasta kõnest.
12. Ajakirjanikuna Van Cann vastutab ja vastutab Covid-19 tsensuuri eest, mis on veelgi ilmsem, et ta varjas ajakirjandusväljaande loomingulise töötajana kogu teavet kõigi Euroopa Parlamendi liikmete poolt 2022. aasta oktoobris moodustatud erikuulamiskomisjonidele esitatud teavet. Need ärakuulamiskomisjonid uurisid Covid-19 inokuleerimisprogrammi ohutust ja Covid-19 toodete tõhusust ning viis, kuidas Pfizeri ja Euroopa Komisjoni ostulepingute üle peeti salaja läbirääkimisi juba 2020. aasta jaanuaris. Alates 2019. aastast Euroopa Komisjoni 13. president Ursula Gertrud von der Leyen esitas Pfizerile tellimusi Euroopa Komisjoni nimel üle 71 000 000 000 euro (71 miljardi euro) eest. Eesti ja kogu eestlaste populatsioon, sealhulgas taotleja ja teised Euroopa Liidu kodanikud on selle tänaseni tasumata summa tasumise solidaartagatis. Tuleb meeles pidada, et see müük selle summa eest sõlmiti ajal, mil Pfizeri Covid-19 modRNA toode oli kolmanda ja neljanda kliinilise testimise faasis (tootmine 38). 
13. Van Cann ajakirjanikuna varjas seda kõike ülemaailmse varjamisega ja eksitas avalikkust, sealhulgas taotlejat ja teisi ega teadvustanud nende faktidega täheldatud šokeerivate tagajärgede kujuteldamatult kaugeleulatuvaid (võimalikud) tagajärgi. See ei sobi kokku ajakirjaniku elukutse olemuse ja kvaliteetajakirjanduse missiooniga. 
14. Saksamaa parlamendis 26. oktoobril 2022. aastal ligikaudu 48000 liikmega erakonna Alternatiiv Saksamaale fraktsiooni esimees (Alternative für Deutschland, AFD) dr Alice Elisabeth Weidel osundas ühemõtteliselt tähelepanu (tsensuurile, mis puudutasid (1) Janine Smalli Euroopa Parlamendi erikuulamiskomisjonis ülekuulamist ja tema avaldust edastamise takistamise kohta, (2) kinnitust Euroopa Komisjonis, et Covid-19 vaktsiin ei kaitse edasikandumise eest või seda pole testitud ja (3) von der Leyen sõlmis varjatult farmaatsiatööstusega kokkuleppeid ülalmainitud miljardite ostude kohta. Covid-19 inokuleerimisprogrammi tekitatud kahju ulatust nimetab see parlamendiliige ka tsenseeritava subjektina. Ajakirjanike, nagu Van Cann, isikliku vastutuse osas ei jäta see parlamendiliige ruumi vääritimõistmiseks. TOOTMINE 49, esitab taotleja elektroonilise ekraanipildi Weideli 26. oktoobril 2022. aastal peetud kõnest. 
15. Tõestades skandaale, mille on õigesti nimetanud Weidel ja tsenseerinud Van Cann, sealhulgas taotluse esitaja ja teiste eest, esitab uurimistaotluse esitaja TOOTMISEKS 50 13. oktoobri 2022. aasta elektroonilise ekraanipildi dateeritud videost, milles Euroopa Komisjoni peanõunik ja teadusdirektor Wolfgang Philipp kinnitab Euroopa Parlamendis, et Covid-19 inokuleerimisprogrammi bioloogiliste mõjurite manustamine retsipientidele ei kaitse patogeeni leviku eest.
16. NOS on Van Canni juhtimisel teinud täielikku koostööd pealetükkiva ja hirmu tekitava Covid-19 narratiivi edendamiseks, mille eesmärk on kasutada sotsiaalset survet ja valeandmete esitamist, et kehtestada sotsiaalset sundi, et retsipiendid osaleksid Covid-19 katses. 
17. Sel ajal, kui NOS oli kohustatud avalikkust teavitama, et Covid-19 inimkatse puudutab osalemist laiaulatuslikus ja ülemaailmses Covid-19 eksperimendis, millel tegelikult polnud tõenduspõhise meditsiini kriteeriumitele vastavat ratsionaalselt põhjendatud ja piisavalt veenvat põhjust. 
18. Van Cann on taganud, et ükski teadlane pole saanud NOS-i kaudu oma ekspertarvamust avaldada ja sõltumatu ringhäälinguorganisatsioon ei ole midagi teinud selleks, et edastada need olulised faktid avalikkusele. See pole midagi muud kui ilmselge tsensuur. Seega säilitati Van Canni tsensuuri abil vale narratiiv. 
19. Esimene asi, mida Van Cann ja tema NOS-i toimetuses olevad ajakirjanikud pidid vastavalt oma kutsekvalifikatsiooni pädevusele tegema, teha kindlaks, mis on kirjutatud Covid-19 vaktsiinide pakendi infolehtedel. Kõigi Covid-19 toodete pakendi infolehtedel oli selgelt märgitud, et tegemist on tingimuslikult litsentsitud “ravimiga“, mis võib manustada ainult vastavat kutsekvalifikatsiooni omava arsti retsepti alusel ja seejärel regulaarselt jälgida meditsiinilise eksperimendi raames kuni vähemalt 1. augustini 2024. Van Cann teadis või pidi teadma, et seda teavet ei sisalda Covid-19 reklaamikampaania, kuna Covid-19 toodete pakendi infolehtedel sisalduvat teavet reklaamis teadaolevalt ei esitatud.
20. Tõestades, et Covid-19 “vaktsiin“ on Euroopa majanduspiirkonna farmaatsiatoodete turul tingimuslikult litsentsitud toode, esitab taotleja TOOTMISEKS 51 Pfizeri pakendi infolehe. Viidatakse lehekülgedele 66 ja 67, millel E-s on loa tingimused loetletud perioodiks kuni juulini 2024. Tähelepanuväärne, et Pfizeri pakendi infolehe viidatud versioon ei kirjelda neid tingimusi selgesõnaliselt,
21. Van Cann on taganud, et ükski teadlane pole saanud NOS-i kaudu oma arvamust avaldada, mis peab olema tagatud muuhulgas Hollandis kehtiva Bordeaux’ konventsiooniga ja 2008. aasta ajakirjanduskoodeksiga. Bordeaux’ koodeksi esimene ja kõige põhilisem kohustus on norm, et ajakirjanik peab austama tõde ja avalikkuse õigust tõele. Van Cann rikkus seda kohustust jämedalt, mille tulemusena esitas avalikkusele, sealhulgas taotlejale ja teistele valeandmed. 
22. Samuti Eesti tsiviilühiskond sai oma teadmised Rahvusringhäälingu (ERR) samadest allikatest, mida edastas Hollandis NOS. Covid-19 narratiivi edastamine, mille eesmärk on kasutada sotsiaalset survet, et julgustada riiklikult rahastatud reklaamikampaania survel Covid-19 inokuleerimisprogrammis osalema, sel ajal, kui sõltumatu ringhäälinguorganisatsioon pidi järgima koostoimes kehtiva õigusega ajakirjandusele siduvat koodeksit, et edastada need olulised faktid avalikkusele. See pole midagi muud kui tsensuur. Eelnimetatud asjaoludel säilitati Van Canni ja teiste vastutavate väljaannete toimetuste teadlikul tahtlusel või riikliku maksupoliitikaga kaudselt arvestades, tsensuuri abil vale narratiiv.
23. Van Canni ülalmainitud ebaseaduslik tegu avalikkuse suhtes on šokeeriv, sest see tähendab ka seda, et NOS-i Van Canni juhtimisel propageeritav moto “Te teete seda üksteise heaks“ ja “Tee seda teise heaks“ tugineb desinformatsioonile. Ilmselt pani Van Cann selle vale maailmale muu kavatsusega, kui arvestusega, et tsiviilühiskonna keha tuleb ebaõigesti survestada. Pigem on tegemist riigimeedia kasutamisega, et teha propagandat Covid-19 vastasele kaitsepookimisele. See, mis Ruttega Hollandi karistusseadustiku artikli 97a üle vaieldi, kehtib ka Van Canni kohta. Taotluse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et Van Canni juhtimisel tsenseeris NOS arvukaid teateid Covid-19 “vaktsiinide“ usutavalt põhjustatud tervisekahjustuste kohta, jättes need kaasamata või jättes need väidetud desinformatsiooniks.
24. Lõpuks taotleja juhib tähelepanu sellele, et Van Canni juhtimisel tsenseeris NOS lugematuid spetsialisi ja murelikke kodanikke, kes tõstsid Covid-19 meetmete legitiimsust faktide ja argumentide põhjal, jättes need kaasamata või jättes need desinformatsiooniks. Peatoimetajana tunneb Van Cann juba eespool viidatud ajakirjanduse üldpõhimõtteid, mis tulenevad muuhulgas Bordeaux’ konventsioonist ja 2008. aasta ajakirjanduskoodeksist (Code of Journalism in force in the Netherlands). Bordeaux’ koodeksi esimene ja kõige põhilisem kohustus on norm, et ajakirjanik peab austama tõde ja avalikkuse õigust tõele. Van Cann rikkus seda kohustust jämedalt, mille tulemusena esitas avalikkusele, sealhulgas taotluse esitajale ja teistele teadlikult valeandmeid, mille tulemusel on ühiskonnaliikmeid kahjustatud. 
25. Kokkuvõtteks võib öelda, et Van Cann ei täitnud oma ajakirjanikukohustust NOS-i peatoimetajana. Ta vastutab isiklikult tsensuuri eest, mille ta põhjustas ühelt poolt varjamiskoostööga ja teiselt poolt ametliku ja projektipõhise Covid-19 narratiivi pimesi omaksvõtmisega, kuigi isegi minimaalse ajakirjandusliku uurimistööga oleks see pidanud olema selge, et tegemist on usutavalt psühholoogilise infooperatsiooniga ja väidetud ajupesu, narratiiviga. Eespool nimetatud NOS-i missiooni kirjeldus ei kehti ilmselt ei NOS-i ega Van Canni kohta.

• Paul Jansen

1. Jansen oli 1. septembrist 2015 kuni 1. juunini 2023 päevalehe De Telegraaf peatoimetaja. Selles ametis juhtis Jansen toimetustöötajaid samade toimetamisülesannete ja -ülesannetega nagu eespool on Van Canni kutsestandardite jämeda rikkumise juhtumiga seoses selgitatud. Janseni kohta kehtivad samad kutsestandardite jämedad rikkumised, mis Van Cannile.
2. Covid-19 ametliku narratiivi edastamine avalikkusele on algusest peale Janseni toimetuse all olevate ajalehtedele ja veebilehtedele iseloomulik ning De Telegraaf on teinud kõik, et tekitada oma lugejates ja vaatajaskonnas hirmu ja paanikat, millest võib veel aastate pärast kujuneda välja püsiv kahjustus. Sealhulgas võib Covid-19 retsipientidel areneda välja, eriti kui selleks on olemas kliiniline eelsoodumus, psühhosomaatiline psüühika või kesknärvisüsteemi häire, muuhulgas somatoformne ärevushäire.
3. Selle käigus võeti Janseni eestvedamisel pimesi omaks kõigi osakondade infoosakondade juhised eelkõige Covid-19 narratiivi osas. Arvestades Telegraafi väidetava Covid-19 pandeemiaga seotud aruannete olemust ja sisu, ei tekita kahtlust, et Telegraaf lasi Janseni juhtimisel end kasutada hirmurelvana avalikkuse, sealhulgas taotleja ja teiste vastu. 
4. Janseni aruannetest oli alati vihjatud, et Covid-19 viirusega nakatumisi oli lugematul arvul, mis põhjustasid enneolematu kiirusega tõsiseid haigusi, haiglaravi ja surma. Janseni juhitud Covid-19 kriisi alguses valitud Telegraphi kajastuses olevaid pilte iseloomustas asjaolu, et WHO 11. märtsil 2020. aastal avaliku kirjaga väljakuulutatud pandeemial polnud praktiliselt midagi peale surma ja hävingu. Haigete ja surnute arvuga isegi uhkeldati Euroopa riikide avalikkuse ees, ilma et oleks neile numbritele informeeritud konteksti visandatud. Eeltoodud väidete kinnituseks esitab taotleja TOOTIMISEKS 52, et tõendada mitmeid Janseni vastutusel välja antud Telegraphi aruandeid, mis näitavad ülaltoodut. 
5. Aruannetes kasutatud terminoloogia meenutab taotlejale sõjaretoorikat. Ajakirjanduslikud viited sõjaterminitele aitasid kaasa hirmule ja paanikale. Lahingut viirusega kujutati nii, nagu oleks käimas tohutute surmade ja vigastustega sõda. Teine tsiviilühiskonna liikmete kahjustav element seisneb selles,  uudistes mängiti mõttele, et asjad võivad palju hullemaks minna. See poleks olnud võimalik meediaväljaande toimetuses, mis tegutseb vastutustundlikult. 
6. See, mis on taotluses väidetud Van Canni kohta seoses Bordeaux’ koodeksiga ja 2008. aasta ajakirjanduskoodeksiga, kehtib samamoodi ka Janseni kohta. Kuivõrd Jansen sooviks end kaitsta sellega, et ta näiteks meelitas molekulaargeneetiku Ronald Hans Anton Plasterki või arvamusliidri Marianne Zwagermani isikutesse “kriitilisi ajakirjanduslikke kaastöölisi“, märgib taotleja järgmiselt. 
7. Nii Plasterk kui ka Zwagerman on väidetava Covid-19 pandeemia käsitlemise suhtes olnud pseudokriitilised, kuid pole vaidlustanud ühtegi narratiivi sisulist punkti. Jansen on kasutanud Plasterki ja Zwagermani, et anda näilisele vastandusele lava. Kas seda selleks, et säiliksid ärilistel kaalutlustel väljaande tellimused, arvestusega, et luua avalikkuses arusaam, et tema toimetus klassifitseerub ajakirjanduseks, kuigi tegelikkuses kasutati oma platvormi selleks, et viia ellu Covid-19 ametlikku narratiivi? Kui see on nii, siis Jansen on sel viisil avalikkust, sealhulgas taotlejat ja teisi kaaskannatajaid eksitanud.
8. Peatoimetajana on Jansen kursis juba eespool viidatud ajakirjanduse koodeksist tulenevate kutsestandarditega, mis tulenevad muuhulgas Bordeaux’i konventsioonist ja 2008. aastal kehtima hakanud ajakirjanduse koodeksist. Bordeaux’i koodeksi esimene ja kõige põhilisem kohustus sätestab, et ajakirjanik peab austama tõde ja avalikkuse õigust tõele. Seda kohustust rikkus Jansen, nagu ka Van Cann, mille tulemuseks oli valesti kujutanud tegelikkus. 
9. Telegraphi vahendusel – mida samuti igapäevaselt jälgid tsiviilühiskonna liikmed – said teada tõsiasjadest, mis juhtub nendega, kui nad poleks osalenud Covid-19 inokuleerimisprogrammis. See, mida Ruttega karistusseadustiku artikli 97a kohta esitati, kehtib ka Janseni kohta.
10. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Jansen ei ole oma ajakirjanikukohustuses Telegraphi peatoimetajana teeninud avalikkuse parimaid huvisid. Jansen vastutab isiklikult tsensuuri eest, mille ta tekitas ühelt poolt varjamiskoostööga ja teiselt poolt ametliku Covid-19 narratiivi pimesi omaksvõtmisega, kuigi isegi minimaalse ajakirjandusliku uurimise korral oleks pidanud olema selge, et tegemist on narratiiviga, mida kasutatakse tsiviilühiskonnas ebaproportsionaalse hirmu ja paanika külvamiseks, tsiviilühiskonna liikmete seas psühhoosi taolise seisundi tekitamiseks.

Järgneb…