Vastuslause/taotlus 19-2/24-10697, 10.09.2024 1.osa

Lugupeetud Lugupeetud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet             10.09.2024                                                                   

           nr 222.888

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontaktid 

Endla 10A, 10122 Tallinn 

Tel (+372) 667 2000 

E-post: [email protected]

Vastulause ja/või taotluse esitaja kontaktid

Tel: (+372) 538 24 760  

E-post: [email protected]

Asi: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma 10.09.2024. aasta vastuskirjas märkinud:

”Lugupeetud Revo Jaansoo

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis on registreeritud Teie pöördumine seoses Covid-19 vaktsiinide toimeainete hindamisega.

Selgitame, et ravimiseaduse (edaspidi Ravs) § 1 lg 1 alusel reguleerib ravimseadus ravimite käitlemist ja väljakirjutamist, müügilubade väljaandmist, veterinaarravimite ja inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid, ravimireklaami ning ravimialast järelevalvet ja vastutust eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. RavS § 1 lg 12 kohaselt reguleerib ravimiseadus ka inimtervishoius kasutatavaid vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi (vaktsiin) kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju (vaktsiinikahju) hüvitamist, sealhulgas vaktsiinikahjude sundkindlustust (vaktsiinikindlustus), vastutust vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise menetluse korda. Ravimiseaduse § 100 lg 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Ravimiamet. Seega tuleb Teil pöörduda pädeva ameti poole, milleks on Ravimiamet. Teie varasemas pöördumises (asi nr-ga 19-2/23-17420) on samuti korduvalt selgitatud, et pöörduda tuleb Ravimiameti poole. Eelnevast tulenevalt on edaspidi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile samasisuliste pöördumiste edastamine perspektiivitu.

Teavitame, et käesoleva vastuse andmisega lõpetame Teie selgitustaotluse menetlemise.”  

Alljärgnevalt esitab avaldaja seoses eelolevaga oma vastulause (edaspidi ka taotluse esitaja), kus tuuakse välja valikulised faktid ja asjaolud, millele tuginedes leitakse, et antud asi kuulub järelevalve taotlusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse, et anda seoses siseriikliku ja Euroopa juhtumi uurimisega esialgne sisuline läbivaatamise luba, mida käesolevas asjas väärhalduse tuvastamise juhtumina avaldaja taotleb.

Sisukord

1. TAUST 3

I.1. Koroonameetmed on põhjustanud rohkem kahju kui kasu 3

I.2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 ilmselge rikkumine 5

1. JURISDIKTSIOON JA KOHT 9

III. TEGEVUSE OLEMUS 10

III.1. Sissejuhatus 10

III.2. Ametlik narratiiv 10

III.3. Eesti ja Hollandi valitsusasutuste osalus Covid-19 projektis 11

1. Merike Jürilo, Mari-Anne Härma, Üllar Lanno, Birgit Lao, Katrin Kiisk, Kristin Raudsepp 11

III.4. Riigiametnikud 12

1. Everhardus Ite Hoestra 12
2. Jaap Tamino van Dissel 13

iii. Maria Petronella Gerarda Koopmans 13

1. Mark Rutte 14
2. Sigrid Agnes Maria Kaag 16
3. Hugo Mattheüs de Jonge 18

vii. Ernst Johan Kuipers 21

viii. Diederik Antonius Maria Paulus Johannes Gommers 22

1. Wopke Bastiaan Hoekstra 23
2. Cornelia van Nieuwenhuizen-Wijbenga 26

III.5. Farmaatsiatööstus 27

1. Albert Bourla 27

III.6. Massimeedia 31

1. Giselle van Cann 31
2. Paul Jansen 36

III.7. Valitsusväline organisatsioon (NGO, WEF) 37

1. Feike Sijbesma 37

III.8. Väravad 41

1. William Henry Gates III 41

III.9. Poolvalitsus 46

1. Agnes Catharina Van Der Voort-Kant 46

III.10. Lareb ei esita andmeid partiinumbrite kaupa 47

III.11. Kant korraldab Covid-19 projekti varjamist 48

III.12. Kanti varjamine 48

III.13. Valitsus 51

III.14. Näited liialdustest 53

1. WEF-i partner Gates investeerib Hollandi WEF-i partnerisse Heineken 53
2. Taotlus, reparātiōnis 55
3. Õigusvastane tegu 55

V.1. Õiguse rikkumine 56

V.2. Seadusjärgset kohustust rikkudes tegutsemine 56

V.3. Vastutuse kehtestamine, conditio sine qua non 59

V.4. Grupivastutus 60

V.5. Riigi ja vastutavate isikute vastuväited ja nende ümberlükkamine 61

1. Tõendite pakkumine 61

VII. Petitsioon koos kokkuvõttega 61

VIII. Lisadokument 62

1. TÕENDITE NIMEKIRI 62

LISA 1 67

• TAUST 

I.1. Koroonameetmed on põhjustanud rohkem kahju kui kasu

1. Tervis on hajus mõiste, mida on viimastel aastatel ümber määratlenud alternatiivina vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi ka WHO) staatilisele tervise määratlusele alates 1948. aastast. Selle tulemuseks oli „tervis kui võime kohaneda ja oma elu eest vastutada, seistes silmitsi elu sotsiaalsete, füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega“. 
2. Käesolev kirjeldus ei põhine haiguse puudumisel, vaid vastupidavusel, toimimisel ja enesejuhtimisel. Lisaks toetab 1948. aasta WHO määratlus vajadust võtta rahvatervise kontekstis võetavate meetmete puhul arvesse põhi- ja inimõigusi. 
3. Eesti läheb käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades otseselt vastuollu tervishoiupoliitika visiooni ja selle potentsiaaliga, kuna selles ei arvestata piisava hoolsusega põhi- ja inimõigustega. 
4. Kehtestatud koroonameetmed hõlmavad: 

1. Kohustuslikku suhtlemisdistantsi hoidmist, kohustuslikku isolatsiooni, hügieenimeetmed ja kohustuslikud isikukaitsemeetmed., Erakorralised meetmed ei ole olnud põhjendatud, kuna leidub tõendite kogumis enam tõendeid koroonameetmete tervist edendava mõju vastu kui nende pooldamise kohta. Tuginedes andmetele, kahju psühhosotsiaalse domeeni valdkonnas,,, majanduslik kahju, tervishoiu kahjud ja tervishoiu kogukulud on võrreldamatud ja mitu korda suuremad kui hingamisteede haigustega seoses kehtestatud sekkumistega eluaastatest saadud oletatav kasu.  2020. aasta kevadel-suvel olid avalikud tõendid, et haavatavaid rühmi tabab kaks korda suurem kahju kui kasu., Meetmete tulemusel oleks hingamisteede haigustega patsientidel olnud kuskil 13000–21000 tervena elatud aastat, lisaks 10000–15000 eluaastat, mis nad on maksnud. Tervena elatud aastad ületaksid kaugelt saadud aastate arvu., 
2. Koroonameetmete tõttu haiglate võimekus muutus nii piiratuks, et ei tule kõne allagi osutamata jäänud ravile järele jõudmine. Tänu tervena elatud aastate kaotusele on olnud tsiviilühiskonna kehale märkimisväärne majanduslik ja psühhosotsiaalne koorem, tingitud tõenduspõhise meditsiini alusel kinnitamata 1,5-meetrise vahemaa nõudest, mis toob kaasa logistilisi väljakutseid ja ohustab haiglates ka regulatiivsetele standarditele vastavat ambulatoorset ravi. 
3. Sotsiaalse distantseerumise kasulikkuse kohta puudusid 2020. aastal tõendid, kui need kehtestati.,, Sotsiaalsel distantseerumisel on selge negatiivne mõju rahvatervisele. 2020. aastal olid hingamisteede haigused mõjutanud peamiselt eakaid inimesi ja kliinilised infektsioonid olid patsientidel 85% kerged. 

1. Intensiivraviosakondades (ICU) ei olnud Eesti haiglates teadaolevalt aastal 2020 ühelgi kuul sellist tippkoormust, mis ületaks 80% haiglate täituvust. Haigete ja haavatavate rühmade vastupidine isoleerimine (kaitsemeetmete kohaldamine teatud rühmale, mitte kõigile), mille puhul meetmetes tuleb alati arvesse võtta kaasnevat kahju ühiskonnale tervikuna ja isikupuutumatust, oli meditsiiniasutusele 2020. aastal üldteada. Lisaks sisaldasid poliitilised meetmed meetmeid, mille jõustamist rakendati meelevaldselt, pealegi ei viinud see eesmärgini, mida see peaks tegelikult teenima, nimelt rahvatervise parandamiseni. Eestis kehtestatud mittefarmatseutilisi sekkumisi ei kehtestatud tõenduspõhise meditsiini tõendite põhjal ja õiguskaitseorganid ei ole tõendite kogumis kaalunud meetmetele õigusliku olemuse andmist koos võimalusega neid lõputult pikendada. 
2. Valitsusasutused, sealhulgas Terviseamet ja Ravimiamet tugines koroonameetmete kehtestamisel ilmselgelt poliitilistele huvidele mitte “rahvatervise huvidele“. Vabariigi Valitsuse põhjendus, et see toimub rahvatervise valguses on eriti šokeeriv, kui võtta arvesse kaasnevat kahju, meetmete (a) proportsionaalsust (vahendid on haigusega proportsionaalsed), (b) subsidiaarsust (mõju saavutatakse kõige vähem drastilise meetmega) ja (c) poliitika optimeerimise vajadust.
3. Riigiteenistujad ja tsiviilpoliitikud vastutavad ühiskonna ees, et edendada tervishoiuteenuste kättesaadavust, teostades kontrolli, et meditsiinilisi teadmisi ei kuritarvitataks ega tõlgendataks meelevaldselt. 
4. Selles valguses on äärmiselt murettekitav arstide ja meditsiiniõdede häbistamine, süüdistamine ja tsenseerimine, kes väljendavad rahvatervist kahjustavale poliitikale vastupidist häält. Avatud arutelu suuresti lämmatati, et takistada sõna võtta, kartmata tagajärgi.

I.2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 ilmselge rikkumine

1. Kolmas maailmasõda algas 2020. aastal. Asi ei ole territooriumis, vaid kontrollis inimmõistuse üle. Seda peab riikidevaheline valitsev klass ülejäänud elanikkonna vastu. Seda väidab akadeemik David Hughes raamatus „Covid-19, psühholoogilised operatsioonid ja sõda tehnokraatia eest“ (Covid-19, Psychological Operations, and the War for Technocracyv), mis avaldati 2024. aastal. 
2. Hughes, toetudes endise Suurbritannia Sussexi ülikooli rahvusvaheliste suhete emeriitprofessori Kees van der Pijli tööle, väidab, et tegemist on globaliseerunud klassivõitlusega: 

„Maailma ebavõrdsus on muutunud nii suureks, oligarhiline kapitalistlik süsteem on nii viltu, et valitsev klass peab omaks võtma uue valitsemismudeli, globaalse tehnokraatia, omamoodi totalitarismi biodigitaalse vormi.“

1. Sageli ei suuda akadeemik avaldada ülikoolist raamatut, mis väidab, et sellised sündmused nagu Covidi poliitika oli tahtlik tegevus. Hughes, kes õpetab Inglismaal Lincolni ülikoolis rahvusvahelisi suhteid, ütleb, et ta „lihtsalt läbis kõik protseduurid“ ja esitas seejärel oma uurimisettepaneku vastastikuseks eksperdihinnanguks. Pärast kolme arvustust avaldas Hughesi raamatu lugupeetud kirjastaja Palgrave. Hughes on teinud oma raamatu – mille ostmine on väga kallis – veebis tasuta kättesaadavaks, et võimalikult paljud huvilised saaksid seda lugeda. 
2. Hughes näitab oma raamatus, mida toetavad sajad viited, et Covidi projekt on ajaloo suurim psühholoogiline operatsioon, mis põhines aastatepikkustel psühholoogilistel ja sotsiaalsetel insenerikatsetel, mille eesmärk oli elanikkonna kontrollimine. 
3. Hughesi sõnul on see psühholoogiline sõda osa klassivõitlusest, mida rahvusvaheline oligarhia peab tavainimese vastu, püüdes paigaldada tehnokraatlikku kontrollisüsteemi. Ta ei ole selles üksi, kuid erinevalt paljudest globalismi kriitikutest vaatab ta võimu haaramist marksistlikule mõttetehnilisele koolile tuginedes.
4. Hughes tugineb van der Pijli tööle eriolukorras. Maailmas elab peaaegu kaheksa miljardit inimest. Sissetulekute ebavõrdsus pole kunagi olnud suurem. Rikkaim 10 protsenti kontrollib 76 protsenti maailma rikkusest, vaeseim 50 protsenti omab vaid 2 protsenti. Tipule lähemale jõudes suureneb ebavõrdsus eksponentsiaalselt. 
5. See oligarhiline kapitalistlik süsteem on nii tasakaalust väljas, et seda enam ei aktsepteerita. Van der Pijl dokumenteerib oma raamatus, et 2019. aastal puhkesid 35 riigis massimeeleavaldused. Lisaks oli rahvusvahelises finantssüsteemis kriis ja propagandasüsteem langes kriisi, sest üha vähem inimesi usaldas massimeediat. Seetõttu vajas valitsev klass uut juhtimismudelit. 
6. Marksism on võrdsustatud stalinismiga, totalitaarse diktatuuriga. Kuid marksismi põhieeldus seisneb selles, et ajalugu on klassikonflikti tulemus. 
7. Hughes väidab, et nüüd on klassikonflikti globaliseerunud versioon. Teda häirib, et paljud inimesed nimetavad Maailma Majandusfoorumit (edaspidi ka WEF) marksistlikuks organisatsiooniks. See on vastupidine. WEF tegeleb kapitalistlike sidusrühmade huvide kooskõlas-tamisega mitte töölisklassi ja keskklassi parimates huvides.  
8. Hughes usub, et kolmas (III) maailmasõda algas tegelikult 2020. aastal. See pole midagi sellist nagu teised maailmasõjad. 
9. Teine maailmasõda ei olnud midagi sellist nagu esimene. Praegust sõda peab riikidevaheline valitsev klass, mis koosneb imeväikesest osast maailma elanikkonnast, meie kõigi vastu. Nad saavad seda teha, sest kontrollivad muu hulgas rahaloomet, tootmisvahendeid ja meediat. 
10. Sõda peetakse mitmel rindel: majandussõda, infosõda, psühholoogiline sõda. Enamik inimesi ei ole sellest teadlikud, samas kui lahing keerleb nende keha ja vaimu ümber. Nad on osa sellest, kas nad tahavad olla või mitte. 
11. Hughes selgitab oma raamatus, et – kuna see on väheste sõda paljude vastu – seda peetakse peamiselt salaja, psühholoogilise sõjana. 
12. Oli teada, et koroonameetmed, nagu näomaskid, sulgemised ja distantsi hoidmine, ei töötanud koroona vastu, vaid olid tuntud kui psühholoogilise sõjapidamise taktika ja piinamispraktikad.
13. Pärast esimest (I) maailmasõda tulid paljud sõdurid tagasi šokis. Mida psühhiaatrid avastasid, et sõdurid olid siis väga muljetavaldavad. Nad uurisid viise, kuidas seda šokiseisundit ära kasutada mitte ainult üksikisikute tahtevastaselt, vaid tervetes ühiskondades. 1960. aastatel tulid nad välja “sotsiaalse turbulentsi“ ideega, mis hoiab elanikkonda mitmete šokkide ja kriiside tõttu äärel, muutes nad propagandale vastuvõtlikumaks.
14. Hughes toob näite 1970. aastate naftahinna šoki kohta ja osutab tähelepanu mitmesugustele valelipuga terrorirünnakutele, nagu näiteks Gladio, mis oli operatsioon Euroopas, kus salateenistused korraldasid tsiviilelanikkonna vastu valelipurünnakuid. Raamatus „Šokiõpetus“ (The Shock Doctrine) käsitleb Naomi Klein lähemalt šoki kasutamist. 
15. Ta räägib peamiselt neoliberalistlikust poliitikast ja katastroofikapitalismist, kuid samuti tunnistab, et kasutatud tehnikad pärinevad Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (edaspidi CIA) MKUltra eksperimentidest 1950. aastatel, kui avalikkuse teadmata viidi läbi psühholoogilisi inimkatseid, et testida, kuidas teatud ajupesu tsiviilühiskonna keha vastu toimib. 
16. Šoki hetkel saate implanteerida igasuguseid päästiksõnu ja pilte. Covid-19 kriisi puhul olid sulgemised šoki hetk koos teiste peaaegu saja aasta taguste tehnikatega, nagu isolatsioon ja defamiliariseerimine, et muuta tuttav ja mugav maailm äkki kummaliseks ja sürreaalseks. Järsku kõnnivad kõik maskides ringi ja käituvad absurdselt. 
17. See, mis varem oli normaalne, transformeerub äkki sürreaalseks ja groteskseks, viies katseisikud vaimselt tasakaalust välja. Lisaks šokiseisundi ärakasutamisele on Hughesi raamatus peatükk, kus esitatakse näiteid, kuidas traumapõhise kontrolli meetodite tehnikaid on Covidi aegadel teatava ajupesu tegemise eesmärgil rakendatud. 
18. MKUltra eksperimentidest selgus, et kõige tõhusamad piinamise vormid on psühholoogilised. Inimkatsed näitasid, et kui piinatakse inimesi, sunnitakse neid teistele haiget tegema või isegi tapma või sunnitakse inimesi endale haiget tegema, koos sensoorsete aistingute allasurumisega (sensoorne puudus), muutuvad nad programmeerimisele äärmiselt vastuvõtlikuks. Hughes toob näiteks näomaskid. 
19. Ainus kord, kui akadeemik leidis, kus inimesed pidid maske kandma, oli Guantánamo laht. Fotodel on näha, et katseisikuid sunnitakse kandma tööstuslikke kõrvakaitseid ja pakse kindaid. 
20. Need on tuntud viisid alates MKUltra ja CIA piinamisjuhenditest sensoorse taju summutamiseks. Teisel fotol ei kanna katseisikud kindaid ega kõrvakaitseid, nad lihtsalt kannavad näomaske.

Eksponaat A

Foto: REUTERS/U.S. Department of Defense/Petty Officer 1st class Shane T. McCoy/Handout

1. Guantánamo on piinamisasutus, kus näomaske on kasutatud piinamise eesmärgil. Psühholoogilise piinamise aastakümnete pikkustest uuringutest selgub, kui tõhus on panna inimesi ennast kahjustama. Inimesed teevad neid asju iseendale. Nad olid selgelt ebamugavad, ebasanitaarsed ja rõhuvad. Need tõid kaasa võõrandumise tunde, sest te ei näe enam nägusid. Sellel on dehumaniseeriv mõju. 
2. Need meetmed, mida esitleti rahvatervisele kasulikuna, võtavad hoopis teise valguse, kui vaadata neid kui meetmeid, mis olid osa psühholoogilisest operatsioonist, mille eesmärk oli elanikkonna hirmutamine ja indoktrineerimine. 
3. Hughes viitab ka Amnesty Internationali 1970. aastatest pärinevatele raportitele, mis dokumenteerivad, kuidas kroonilise stressi tekitamisega kehtestatakse eriolukorra meetodeid, et tsiviilühiskonda kontrollida. 
4. Koroona-aastatel suremuse kohta statistilisi uuringuid läbi viinud Dennis Rancourti uurimistöö näitab, et stress mängis suremuses suurt rolli. 
5. See ei ole kokkusattumus. Sellele aitas märkimisväärselt kaasa tohutu stressi tekitamine sõjalise propaganda ja hirmukampaaniate kaudu meedias ning nõue, et kogu elanikkond peab kandma näomaske.

• JURISDIKTSIOON JA KOHT

1. Õiguskantsler on oma 29. jaanuari 2024. aasta vastuskirjas nr 14-1/240158/2400569 leheküljel üks (1) leidnud, et „Ravimiohutuse järelevalve on Ravimiameti pädevuses“, kuid antud asi ei kuulu kitsalt ja ainult ravimiohutuse vastutuspädevusse. Pealegi on juba regulaatorid tuvastanud rasked kehavigastused ja surmad, mis on põhjustatud tänu Covid-19 inokuleerimisprogrammi kasutuselevõtule ja koroonapassi reklaamikampaaniale.
2. Toimumiskoht on Eesti Vabariik vastavalt Covid-19 inokuleerimisprogrammi bioloogiliste mõjurite tootja tarnitud toote sihtriigile, mille kehtestamisega on rikutud ravimiseadust ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetekohast täitmist, need on käsitletavad ebaausa kauplemisvõttena, mille suhtes kohaldub kitsalt petliku toote kasutamiseks Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 14 lõige 2 ja § 16 lõige 8 punkt 17, mis on keelatud, jõudsid Eesti tarbijateni.
3. Kui imperatiivse sõnastusega sätete eritlus jõuab käesolevas uurimistaotluses esitatud faktilisi asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et TKS § 14 lõige 2 ja § 16 lõige 8 punkt 17 ei kohaldu, palub taotleja kohaldada kohalduvat õigust, arvestades 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 27 sätestatud, et osalisriik ei tohi viidata oma riigisisesele õigusele lepingu täitmatajätmise õigustusena. See norm ei piira artikli 46 kohaldamist. 
4. Kui eritlus leiab, et mõni kontinentaaleuroopa erikujuga rahvusvahelise õiguse säte ei ole kehtivate õigusdogmaatiliste suunistega otseses vastuolus, kohaldada eelistatavalt käesolevas asjas siduvat õigust ja alles seejärel võtta arvesse seisukoha kujundamisel õiguslikult mittesiduvaid õigusinstrumente.
5. Avaldaja, tuginedes Saksamaa Liitvabariigi prof dr. rer. nat. Klaus Stegeri ekspertaruandele on käesolevas asjas alljärgneval seisukohal:

„Teaduslikult ja meditsiiniliselt põhjendatud terviseuuringud ei hõlma mitte ainult haigusnähtude võimalikku ravi, vaid ka eelkõige tervisekahjustuste ennetamist. RNA-põhised Covid-19 süstid olid poliitikute poolt elanikkonnale täiesti kiiruga peale surutud – ilma teadusliku diskursuse ja meditsiinilise vajaduseta, kuna SARS-CoV-2 ei kujutanud kunagi tõsist terviseriski alla 60-aastastele inimestele, nagu prof. Ioannidis näitas mitmes väljaandes: https://www.doi.org/10.1016/j.envres.2022.114655. „Tänu meedia desinformatsioonile ei tea ikka veel enamus elanikkonnast, et RNA-põhised süstid ei sisalda messenger RNA-d (mRNA), vaid pigem geneetiliselt G-muundatud RNA-d (modRNA), mis on täielikult vastuolus “mRNA olemusega“, kuna on optimeeritud pikaealisuse ja tootmise tõhususe tagamiseks ning see võib tänu seda ümbritsevatele lipiidide nanoosakestele jõuda peaaegu kõikidesse meie keharakkudesse.

Raku funktsionaalne metabolism põhineb aga organismi enda mRNA lühikesel elueal ja rakuspetsiifilisusel. Selle tulemusena kujutab kõrgete modRNA kontsentratsioonide korduv manustamine (võimendus) ja sellega kaasnev püsiv võõrvalkude olemasolu massilist sekkumist meie immuunsüsteemi keerulistesse regulatsioonimehhanismidesse, mis põhjustab näiteks tsütokiinitorme ja/või hüperpõletikku. Poliitikute jaoks võib “jälgi teadust“ tähendada vaid nii käimasoleva Covid-19 vaktsineerimiskampaania kui ka tavaliste vaktsineerimiste kavandatud üleminekut RNA-põhistele süstidele viivitamatut peatamist, kuni ohutus on teaduslikult ja meditsiiniliselt kahtlemata tõestatud.“ (vt allpool lisa 1, lk 71-72/1-72. Tõlge).

1. Eelnevast tulenevalt kuulub käesolev juhtum simultaanselt ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastutuspädevusse, kuna (i) tegemist ei ole lisale 1 lisatud ekspertiisi kohaselt traditsiooniliste vaktsiinidega, (ii) tegemist ei ole mRNA vaktsiinidega, vastupidi iii) tegemist on Covidi inokuleerimisprogrammi raames petliku toote(de) reklaamikampaaniaga, mis ei ole ravitoode, milleks seda reklaamikampaanias nimetatakse. 

Järgneb…