Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (R-La.) kritiseeris föderaaltöötajaid, kes väidetavalt plaanivad väljaastumist Ameerika toetuse üle Iisraelile sõjas Hamasi vastu ja kutsus üles oma töösuhet lõpetama.
“Iga valitsustöötaja, kes lahkub töölt, et protesteerida USA toetuse vastu meie liitlasele Iisraelile, ignoreerib oma vastutust ja kuritarvitab maksumaksjate usaldust. Nad väärivad vallandamist,” ütles hr Johnson 14.jaanuari postituses X-i (endine Twiter) kohta. “Järelevalve esimees Comer ja mina töötame koos selle nimel, et iga föderaalasutus algataks asjakohase distsiplinaarmenetluse iga isiku suhtes, kes oma töökohalt lahkub,” lisas ta, viidates repliigile James Comerile (R-Ky.).
Esindajatekoja spiikri kommentaarid tulid vastuseks Al-Monitori vanemuudiste toimetaja Joyce Karami säutsule, milles öeldi, et “sajad USA valitsuse töötajad plaanivad teisipäeval Bideni Gaza poliitika üle välja astuda”. Kokku oodatakse väljasõidule 22 valitsusasutuse töötajaid, ütles ta 13.jaanuari postituses.
Al-Monitori saadud nimekiri näitas, et väljasõiduga seotud osakondade hulka kuuluvad riiklik julgeolekuagentuur, presidendi kantselei, mereväe uurimislabor, USA kodakondsus- ja immigratsiooniteenistused ning välis-, kaitse-, sisejulgeoleku- ja veteranide asjade osakonnad.
Föderaaltöötajate väljasõitu võib lugeda streigiks, mis on seadusega keelatud.
USA seadustiku 5.jaotise paragrahvis 7311 on öeldud: “Üksikisik ei tohi vastu võtta ega omada ametikohta Ameerika Ühendriikide valitsuses või Columbia ringkonna valitsuses, kui ta … osaleb streigis või kinnitab streigiõigust Ameerika Ühendriikide valitsuse või Columbia ringkonna valitsuse vastu.”
Lisaks näeb 18.jaotise paragrahv 1918 ette karistuse sellise tegevuse eest. Paragrahvi 7311 rikkujaid “karistatakse rahatrahviga käesoleva jaotise alusel või vabadusekaotusega kuni üks aasta ja üks päev või mõlemad”.
Föderaaltöötajate suur streik üle nelja aastakümne tagasi vallandas valitsuse tegevuse. 1981.aastal osales umbes 13 000 lennujuhti streigis palga ja töögraafikute üle.
Sel ajal kuulutas president Reagan streigi “ohuks riiklikule julgeolekule”, vallandas 11 000 töötajat ja keelas neil kunagi uuesti föderaalvalitsusega liituda.
“Leinapäev”
Väljasõidu korraldab rühmitus nimega “Feds United for Peace”, kes väidab, et nad tähistavad 100 päeva Iisraeli operatsioone Gazas, jälgides “leinapäeva”. Korraldajad jäid anonüümseks.
Üks jalutuskäigu korraldajatest ütles Al-Monitorile, et nende algatus “kasvas välja kollektiivsest soovist teha kõik endast olenev, et mõjutada Bideni administratsiooni poliitikat selles küsimuses … See, mida sa selle pingutusega näed, on midagi väga ebatavalist ja see on selleks, et teisitimõtlemine avalduks füüsilise teo kaudu.”
Hamasi rünnak Iisraelis 7.oktoobril tappis umbes 1,200 inimest ja viis umbes 240 inimese röövimiseni. Just see rünnak vallandas praeguse Iisraeli-Gaza konflikti. Oktoobris alustas Iisrael maapealset pealetungi Gazas.
Lõuna-Aafrika Vabariik on süüdistanud Iisraeli riigi juhitud genotsiidi toimepanemises palestiinlaste vastu, väites Rahvusvahelises Kohtus, et rünnak on põhjustanud peaaegu 24 000 inimese surma.
11.jaanuari X postituses nimetas Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja Lior Haiat Lõuna-Aafrika väiteid “üheks suurimaks silmakirjalikkuse näitamiseks ajaloos, millele lisandub rida valesid ja alusetuid väiteid”.
Lõuna-Aafrika “ignoreeris täielikult asjaolu, et Hamasi terroristid tungisid Iisraeli, mõrvasid, hukkasid, tapsid, vägistasid ja röövisid Iisraeli kodanikke lihtsalt sellepärast, et nad olid iisraellased, püüdes genotsiidi läbi viia,” kirjutas ta.
“Hamasi esindajad kohtus, Lõuna-Aafrika juristid, eiravad ka asjaolu, et Hamas kasutab Gaza tsiviilelanikkonda inimkilbina ja tegutseb haiglates, koolides, ÜRO varjupaikades, mošeedes ja kirikutes eesmärgiga seada ohtu Gaza sektori elanike elu.”
Hamasi pooldav hoiak
See pole esimene kord, kui föderaaltöötajad on takerdunud vaidlusesse Iisraeli-Hamasi konflikti üle.
28.novembril senaator Marco Rubio (R-Fla.) kirjutas kabineti tasemel peainspektoritele kirja, milles palus täielikult uurida teateid, et üle 500 Bideni administratsiooni esindava föderaaltöötaja allkirjastasid avaliku kirja, milles palusid presidendil nõuda relvarahu.
Selline nõudmine “tuleb kasuks ainult Hamasile”, väitis hr Rubio. Kuna kirjale väitsid alla kirjutanud mitme valitsusasutuse töötajad ja poliitilised kandidaadid, kelle senat kinnitas, on allkirjastajatel “piisavalt võimalusi oma positsioone kuritarvitada, et täita oma väljakuulutatud eesmärki”, hoiatas ta.
“Need ulatuvad USA välisministeeriumi ametnikest, kes nõuavad Iisraelile relvamüügi läbivaatamisperioodide pikendamist, kuni järelevalveametnikeni, kes keelduvad edutamisest ja palgatõusust Iisraeli toetavatele töötajatele.”
“Seetõttu kutsun teid üles viima läbi täielikku uurimist, et teha kindlaks, millised töötajad kirjale alla kirjutasid, avalikustada nende nimed ja hinnata, mil määral nad on kasutanud oma positsioone, et töötada vastuolus presidendi poliitikaga,” ütles hr Rubio.
