© Scanpix
Kui räägitakse välisjõudude sekkumisest mingi lääneriigi valimistesse, mõeldakse tavaliselt Venemaad või Hiinat (mida nood enamasti teevadki), kuid ei räägita sellest, kuidas ka Euroopa äärmusliberaalid sekkuvad EL-i liikmesriikide valimistesse.
Kui mullu toimusid Itaalias parlamendivalimised, ähvardas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen USA Princetoni ülikoolis kõneldes, et tal on olemas vahendid juhuks, kui pühapäeval, 25. septembril Itaalias toimuvatel üldvalimistel peaks võidu saavutama n-ö valed jõud. Von der Leyen mainis, et neidsamu vahendeid juba kasutatakse Ungari ja Poola vastu.
Sellega vihjas von der Leyen selgelt Euroopa Komisjoni võimule jätta n-ö õigusriigi põhimõtteid rikkuvad liikmesriigid ilma toetustest. Tegemist on võimsa relvaga, millega Brüssel saab manipuleerida kõiki demokraatlikult valitud valitsusi Euroopas, kirjutas Remix News tollal.
See oli avalik mõjutus, aga enamik “tööst” toimub ilmselt varjatumalt. Nii kirjutas ERR 13. märtsil 2019: “Väljaanne Politico edastab, et Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni juht Guy Verhofstadt saatis teisipäeval Eesti peaministrile ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele e-kirja, milles kutsus üles loobuma plaanist moodustada valitsuskoalitsioon, kuhu kuulub Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.” Eesti Päevaleht kirjutas aga 18. oktoobril 2020: “Euroopa liberaalid ootavad Keskilt referendumil „ei“ kampaaniat.”
See info näitab, kuidas äärmusliberaalid sekkuvad suveräänsete riikide poliitikasse. EKRE algatatud abielureferendumi eel mõjus nende ähvardus sedavõrd, et kriminaalkahtlustuse saanud ALDE-Keskerakond tekitas kaporatuuri toel võimupöörde ja läks ALDE-Reformierakonnaga paari, sünnitas korruptiivse võimuliidu.
Mõistagi aitavad Euroopa äärmusliberaalid praegugi Reformierakonda ja tema puudleid EKRE-vastases võitluses. Kui kaks nädalat enne valimisi tekib mistahes skandaal, siis ei ole see mingil juhul juhuslik, nagu polnud juhuslik ka kaporatuuri süüdistus ALDE-hoiatuse saanud Keskerakonnale, mis võimaldas lõhkuda EKRE osalusega võimuliidu.
Ilmselt oli Reformierakonnal raske tekitada kohalikku skandaali mõne rahvuskonservatiivse poliitiku ümber, seega telliti skandaal kaugemalt, Politicost, et see tunduks usutavana – Reformierakonna allkirja ju pole, see on üks kauge ja kuulus leht, kes on “juhuslikult” siitmailt kommentaari küsinud. Viljar Veebeli “uurimus” võis olla mistahes ajast, aga selle esiletoomine vahetult enne valimisi ei olnud juhuslik.
Euroopa äärmusliberaalid liigutavad ilmselt hetkelgi päris paljusid hoobasid, millega aidata globalistlikke jõude Eestis ja kompromiteerida rahvuskonservatiivseid jõude. Ja kindlasti töötab ka Vene luure, kelle mõni seltsimees helistab siinse seltsimehe ukse taga ja sosistab: “Skandinaavlaste rahapesust ja VEB Fondist said oma osa, nüüd on aeg vastuteene teha ja e-valimised sisse lülitada!”
Algtekst: Uued Uudised
