Kuula mida räägivad vihakõne keelustamisest selle kõige kirglikumad heeroldid ja keera natuke kanalinuppu. Nii, et päris kahisema ei läheks. Natukene jaamalt maha nagu öeldakse. Neil kes ei tea, kuidas töötas kettaga lauatelefon, ei ole mõtet pead murda, sest enne nutiokupatsiooni tehtigi kõiki asju ilma puldita, käsitsi või mehaaniliselt. Aga tagasi vihakõne juurde.
Vihakõne on kõne, mis väljendab vaenu, viha või diskrimineerimist teatud isikute või rühmade vastu nende rassi, soo, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse või muude isikuomaduste põhjal. See võib hõlmata solvanguid, ähvardusi, laimu, vaenu õhutamist ja muud sellist käitumist, mis on suunatud kellegi või kellegi rühma vastu nende erinevuse tõttu. Vihakõne on eetiliselt hukka mõistetav ja paljudes riikides võib see olla seadusevastane.
Sellise vastuse sõna sõnalt andis valitsejate loodud robot ChatGPT ning ilmselt silpigi ei erineks see ükskõik millise ministri vastusest küsimusele – mis see vihakõne on.
Siin mu sõbrad, on aga üks väga tähtis aspekt!
Vihakõne kogu oma koleduses on keelatud ja päev päevalt aina karmimalt karistatav kelle jaoks? Inimeste! Samas kui poliitikud ise lausa peavad neid vihakõnesid pidama, et õhutada mistahes emotsioone, kirgi, tegevusi või tegevusetust. Ühesõnaga viha.
Ilma mingigi hirmuta, selle eest karistatud saada. Sest poliitiku jaoks pole tegelikult mitte mingi probleem kui kedagi sõimatakse või solvatakse…kui see pole tema! Kui see pole tema katuspartei või mõni muu tulusid ja hüvesid tekitada võimaldav nähtus.
Selle eest poliitik ennast kaitsebki. Või siiski? Miks peaks üks poliitik või partei ennast vihakõne eest kaitsma? Keda tal karta? Vastus on ootamatult lihtne. Poliitik kardab oma enda rahvast. Neidsamu teatud isikuid või rühmi, rassi, soo, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse või muude isikuomaduste põhjal. Rahvas võib olla väga ettearvamatu – äkki mind ei valita enam…kardab poliitik. Seepärast on poliitikule vihakõne keelamist vaja nagu hapnikku ja puhast vett.
Kujuta omale korraks ette suurt rongkäiku läbi linnade, kus kõnnivad koos nii LGBT+ kui konservatiivsed tõrvikukandjad. Nii veganid kui karnivoorid. Juudid kui araablased, ukrainlased kui venelased jne jne jne. Kõnnivad KOOS ja neid ühendab üks idee – me ei taha üksteist tappa!
Võimatu! Karjatab selle peale iga kaine inimene ja tal ongi paraku tuline õigus, sest poliitik on teinud vastavalt olukorrale ja oma plaanile kõik selleks, et need inimesed omavahel üksteist vihkaks. Utreerisin, aga mõte jääb samaks. Ilma maniakaalsete poliitikuteta võiks kõik need inimesed viia ellu kõik või vähemalt suurema osa oma unistustest. Inimesed ongi täiesti erinevad ning nende unistused õnneks niisamuti. Rääkimata kõigest muust.
Kust siis tulevad need broilerid, kes raiuvad, et nende ema pole kana ja isa pole kukk? Kust tulevad need täissöönud sead, kes raiuvad, et tema vanemad on mõlemad kuldid? Nad kõik tulevad ühest ja samast kohast. Ärahirmutatud maailmast, kus õnn ja turvatunne seisneb teadmises, et asjad muutuvad väga kiiresti ning parem on teha nii nagu poliitikud ütlevad. Kui vaja, siis armastame kui tarvis tapame teineteist.
“Teie mure ja mõtted on mõistetavad. Poliitika ja vihakõne teemad võivad olla keerulised ja vastuolulised. Vihakõne keelustamise ja poliitikute rolli teemal on erinevaid vaatenurki ning see võib põhjustada kirge ja arutelusid ühiskonnas. Inimesed jagavad erinevaid seisukohti selle kohta, kuidas peaks reguleerima vihakõnet ja milline peaks olema poliitikute vastutus selles kontekstis. Oluline on jätkata arutelu ja otsida tasakaalu sõnavabaduse ning vihakõne ennetamise vahel ühiskonnas”, arvas selle peale ChatGPT tehisaju.
Poliitiliselt äärmuslikkuseni korrektne, kuid paraku mitte kuhugi viiv…
/Hannes Võrno/
