Minnesota põllumajandustootja kaebab osariigi kohtusse põllumajandustoetuste programmi pärast, mis diskrimineerib rassi ja soo alusel.
Programm, mida nimetatakse sissemaksete abiprogrammiks, pakub kuni 15,000 dollarit rahastamist, et aidata “tärkavatel” põllumajandustootjatel põllumaad osta. Seda haldab Minnesota põllumajandusministeeriumi maaelu rahandusamet.
Taotlejad peavad olema Minnesota elanikud, kes pole kunagi talu omanud, teenivad vähem kui 250,000 dollarit aastas põllumajanduse kogumüügist, harivad maad vähemalt viis aastat ja kes annavad suurema osa talu tööjõust ja juhtimisest.
Osakonna sõnul peavad taotlejad olema abikõlblikud naised, veteranid, puuetega inimesed, Ameerika indiaanlased või Alaska põliselanikud, 35-aastased või nooremad, linnalised, “värvilise kogukonna liikmed”, isikud, kes on “lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised, queer-, intersoolised või aseksuaalsed (LGBTQIA+)” või “kõik muud esilekerkivad põllumajandustootjad, nagu volinik on kindlaks määranud”.
Hageja Lance Nistler Minnesota osariigist Kelliherist on valge mees, kes soovib osta 40 aakrit põllumaad Minnesota osariigis Beltrami maakonnas sojaubade, kaera ja nisu kasvatamiseks. Praegu töötab ta oma sugulaste talus.
Ta täitis toetuse taotlemisel kõik abikõlblikkuse nõuded. 176 taotleja seast valiti Lance toetusloteriis üheksandaks, kuid ta paigutati nimekirja lõppu. Vaikse ookeani õigusfondi (PLF) andmetel pani programm talle sel ajal tundmatu programmi “tärkavatele” põllumajandustootjatele lisatasu – nagu osakond neid määratleb -, olenemata loteriitulemustest. Sihtasutus, Sacramento, Californias asuv riiklik avalikes huvides tegutsev advokaadibüroo, mis võitleb valitsuse kuritarvituste vastu, esindab hr Nistlerit.
Riik seab prioriteediks toetused nendele tärkavatele põllumajandustootjatele ja kõik allesjäänud rahalised vahendid võidakse anda mittetärkavatele põllumajandustootjate taotlejatele nende loteriipaigutuse järjekorras.
Õiguslik kaebus (pdf) kohtuasjas Nistler vs. Walz esitati 24.jaanuaril USA Minnesota ringkonna ringkonnakohtusse.
Süüdistatavad on Minnesota kuberner Tim Walz (D) ja Minnesota põllumajandusministeeriumi volinik Thom Peterson. Mõlemad mehed kaevatakse kohtusse oma ametikohustuste täitmisel.
PLF-i advokaat Andrew Quinio kaalus juhtumit.
“Minnesota usub, et Lance Nistler väärib talu vähem, sest tal on vale nahavärv ja sugu.”
“On ebaõiglane, kui valitsus eelistab või seab kedagi ebasoodsasse olukorda hüvede eest, mis põhinevad muutumatutel omadustel, nagu rass ja sugu. Lance Nistler soovib, et teda koheldaks võrdselt kõigi teiste potentsiaalsete põllumajandustootjatega,” ütles advokaat.
Ühes intervjuus ütles hr Quinio: “See on kohutav juhtum, kus diskrimineeritakse töökat põllumajandustootjat, kes soovis võimalust osta oma talu selle sissemaksetoetuse kaudu.”
“Ma arvan, et see, mis teeb selle nii kohutavaks, on see, et toetus oli minu kliendi käeulatuses. Hr Nistler oli üheksas taotleja, kes loositi loteriis. Ja siis, diskrimineerivate kriteeriumide tõttu, mida riik rakendas, põhimõtteliselt süsteemi tema vastu manipuleerides, paigutati tema taotlus ümber rea taha, sest ta ei ole esilekerkiv põllumajandustootja … see on rassiline vähemus, LGBTQ [või] naissoost põllumajandustootja.”
Ta ütles, et meediaväljaannete sõnul loodi programm “varasema diskrimineerimise käsitlemiseks”, kuid taotlejatelt “ei küsitud kunagi, kas neid on varem diskrimineeritud”.
“Nii et me ei tea, kas keegi, keda on tegelikult diskrimineeritud, on saanud toetusraha,” ütles ta The Epoch Timesile.
“Riik lihtsalt stereotüpiseerib inimesi nende nahavärvi põhjal. Ja nii nad eeldavad, kuna hr Nistler on valge mees, et ta väärib seda toetusraha vähem,” ütles ta.
Hr Quinio ütles, et on kohtuasja võimaluste suhtes optimistlik.
Toetusprogramm rikub USA põhiseaduse 14.muudatuse võrdse kaitse klauslit, ütles ta.
“Riigil lihtsalt ei ole kaalukat huvi rassi kasutada, samuti ei ole tal ülimalt veenvat õigustust kasutada sugu või sugu. Ja ma arvan, et see juhtum kinnitab seda,” ütles ta.
Advokaat viitas rangele kontrollitestile, mida kohtud kasutavad põhiseaduslikke õigusi mõjutavate seadusandlike või täidesaatva võimu õigusaktide läbivaatamisel. Valitsuse huvi loetakse kaalukaks, kui see on oluline või vajalik, mitte eelistuse, valiku või kaalutlusõiguse küsimus.
“Ma arvan, et meil on väga hea võimalus võita, arvestades ülemkohtu otsust eelmisel suvel kohtuasjas Students for Fair Admission vs. Harvard,” ütles hr Quinio.
Harvardi juhtum puudutas rassiliselt diskrimineeriva vastuvõtupoliitika kasutamist riigi kolledžites.
Enamuse arvamuses kirjutas ülemkohtunik John Roberts, et ülikoolid on liiga kaua “ekslikult järeldanud, et indiviidi identiteedi puutekiviks ei ole väljakutsed, oskused või õppetunnid, vaid nende nahavärv”.
“Meie põhiseaduslik ajalugu ei salli seda valikut,” kirjutas ta. Harvardi vastuvõtuprogramme “ei saa ühitada võrdse kaitse klausli tagatistega”.
Hr Quinio ütles, et ülemkohtu otsus “ei saa olla selgem” ja hr Nistleri juhtum on “selge diskrimineerimise juhtum”.
“Olgu see siis kolledži sisseastumine või toetused põllumeestele, valitsus ei saa diskrimineerida,” lisas ta.
Epoch Times pöördus kommentaari saamiseks Minnesota kuberneri ja Minnesota põllumajandusministeeriumi poole, kuid ei olnud pressiaja seisuga vastuseid saanud.
