Selleks, et ameeriklased hakkaksid nägema tõendeid Bideni administratsiooni infrastruktuuriinvesteeringute ja töökohtade seaduse (IIJA) kujunemise kohta nende kodulinnades, vajab ehitustööstus töö tegemiseks ehitusmaterjale. Kuid kui järgmise paari nädala jooksul peaks jõustuma uus keskkonnakaitseameti (EPA) tahkete osakeste standard, ei pruugi need materjalid olla lähiaastatel hõlpsasti kättesaadavad.
Tegelik kavandatud vähendamine võib tunduda väike, kuid see oleks tohutu muutus, kui seda ellu viiakse. Selle muudatusega kohtumine ei kahjustaks mitte ainult kohalikke kogukondi, vaid nurjaks ka Bideni administratsiooni lipulaeva IIJA eesmärgid.
Madalama standardi järgimiseks peavad USA tootjad võib-olla vähendama töötunde, mis tooks kaasa vähem ehitusmaterjalide tootmist, võimalikud koondamised tootmisettevõtetes ja vältimatud viivitused ehituses.
Teisisõnu, kui administratsioon otsustab uue EPA standardiga edasi liikuda, võib see takistada tema enda plaani uuendada riigi infrastruktuuri 550 miljardi dollari suurust tegevuskava – ja ehitusmaterjalide pakkumise võimalused punnitaks USA ehitustööstuse konkurentidele välismaal. Teiste riikide tarned oleksid tõenäoliselt valmis ja külluses, kuna USA jõustab mõned maailma kõige rangemad heitkoguste eeskirjad ja Ameerika tootjad järgivad neid või suletakse.
Need, kes tegutsevad riigi ehitustööstuses, hoolivad ja jätkavad tegevust, et parandada keskkonda ja õhku, mida me hingame. USA tsemendi-, betooni- ja täitematerjalide tööstus on aastakümneid kulutanud miljoneid tipptasemel tehnoloogiatele, et järgida EPA standardeid ja toota säästvamaid tooteid.
Praegu annab USA tsemenditööstus vaid 0,1% sihtotstarbelistest tahkete osakeste heitkogustest ning reguleeritud tööstuse ja valitsusametnike jõupingutuste kaudu on tahkete osakeste heitkoguseid viimase kahe aastakümne jooksul vähendatud 37%. See langustrend jätkub juba raamatutes olevate programmide, sealhulgas 2020.aastal säilitatud tahkete osakeste standardite EPA kaudu.
Meie tööstused on teinud suuri investeeringuid jõupingutustesse muuta meie tooted jätkusuutlikumaks ühe lihtsa tõe tõttu: me teame, kui palju ühiskond sõltub nendest ehituses olulistest materjalidest ja me teame, et ilma nendeta oleks elu täielikult häiritud. Need materjalid ei ole kergemeelsed ega luksuslikud esemed, mis mahutavad ainult osa elanikkonnast. Need ei ole põgus arhitektuuriline moehullus, mis on moes täna ja aegunud homme. Need on tõenäoliselt selle kodu või hoone vundament, kus te praegu istute, kõnnitee jalge all ning teed ja sillad, millele toetute, et viia teid sinna, kuhu peate minema.
Sajandeid on USA ehitusmaterjalid osutunud vastupidavaks, usaldusväärseks ja tugevaks. Me kontrollisime neid kaste juba ammu. Seepärast keskenduvad meie tööstused praegu rohkem kui kunagi varem nende jätkusuutlikumaks muutmisele.
IIJA lubab 2026.aastaks ehitusprojektidele 550 miljardit dollarit, mis tähendab, et tootjad peavad nende projektide elluviimiseks tarnima kümneid miljoneid tonne oma tooteid. Kui üldse midagi, siis on vaja suuremaid investeeringuid USA ehitusmaterjalide tootmisvõimekusse.
Riigi tootjad on hästi reguleeritud. Nad on olnud aastakümneid. Kulukad uued regulatsioonid mõjutaksid negatiivselt USA ehitustööstust, suurendaksid müüki USA-s väliskonkurentidele ja me kõik oleksime tunnistajaks samale presidendi administratsioonile, kes töötas nii vankumatult IIJA eestvedamisel, saades just selleks administratsiooniks, kes seda lämmatas.
