Kliimamuutustega seotud rahastamise kokkuleppe sõlmimine tänavusel COP29 tippkohtumisel ei olnud lihtne, sest sellega piirati Aserbaidžaanis toimunud tippkohtumist, mis oli tulvil ebaentusiastilisi osalejaid ja teateid vastuintuitiivsetest kokkulepetest.
Kui kõik oli öeldud ja tehtud, nõustus ligi 200 riiki kolmekordistama rahastamist, et aidata arengumaadel kliimamuutustega toime tulla, kusjuures rikkad riigid lubasid 2035. aastaks erinevate allikate kaudu vähemalt 300 miljardit dollarit aastas, vahendab Bloomberg.
Tehingu eesmärk on mobiliseerida 1.3 triljonit dollarit aastas, peamiselt erasektori rahastamisest. Kompromissina eraldasid rikkad riigid lisaks eelmisele eelnõule veel 50 miljardit dollarit ja sidusid kokkuleppe eelmise aasta COP28 lubaduse taaskinnitamisega fossiilkütustest loobumiseks.
Bloomberg kirjutas, et 300 miljardi dollari suurune iga-aastane lubadus aastaks 2035 jääb alla triljonitele, mida arenguriigid vajavad kliimamuutustega võitlemiseks, kusjuures paljud nõuavad võlga suurendavate laenude asemel rohkem toetusi ja taskukohast rahalist toetust.
Kui mõned kritiseerisid tulemust kui ebapiisavat, siis teised pidasid seda oluliseks sammuks mitmepoolsete jõupingutuste toetamisel. Kokkulepe suunab tulevasi heitkoguste vähendamise lubadusi aastaks 2035 ja paneb aluse järgmisele ÜRO kliimatippkohtumisele Brasiilias.
Saudi Araabia ja teiste Araabia riikide juhitud vastuseis päädis lõpliku kokkuleppega, millega välditi fossiilkütuste otsest mainimist, korrates vaid varasemat kohustust. Hoolimata selliste riikide protestidest nagu India, kes nimetasid rahastamist “liiga väheseks, liiga kaugeks”, võeti kokkulepe vastu.
Tuletame meelde, et kirjutasime päevi tagasi, et Saudi Araabia on väidetavalt “juhtinud tagasilööki” kliimakohustuste taaskehtestamisel, et loobuda eelmisel aastal kehtestatud fossiilkütustest.
Saudi Araabia kasutas väidetavalt nende jõupingutuste vastu võitlemiseks “viivitamistaktika ja otsese blokeerimise manöövrite segu”.
Eelmisel aastal tähistas COP28 esimest korda fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise lisamist oma lõplikku kokkuleppesse, kusjuures Araabia Ühendemiraadid kindlustasid Saudi Araabia ja teiste naftatootjate toetuse. Arenenud ja kliimatundlikud riigid näevad selle keele nõrgenemist olulise tagasilöögina.
Käesoleva aasta COP29 läbirääkimised keskenduvad kliimamuutustega seotud rahastamise suurendamisele rohkem kui 1 triljoni dollarini aastas, survestades selliseid riike nagu Saudi Araabia rohkem panustama, tugevdades samal ajal ka eelmisel aastal võetud kohustusi fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks ja taastuvenergia kasutamise kiirendamiseks.
Samuti kirjutasime selle kuu alguses, et üks Aserbaidžaani COP29 vanemametnik kasutas väidetavalt oma rolli kliimamuutuste vastase võitluse eestvedajana … tagada kohtumised potentsiaalsete investoritega riigi nafta- ja gaasisektoris.
Aserbaidžaani riiklik naftafirma SOCAR reageeris väidetavalt võltsinvesteerimisgrupile, näidates Global Witnessi andmetel üles huvi kohtumise vastu. COP29 juht ja Aserbaidžaani energeetikaministri asetäitja Elnur Soltanov arutasid kohtumisel ürituse eesmärke, öeldes, et COP-i eesmärk on “lahendada kliimakriis”, “loobudes süsivesinikest”.
Siiski väljendas ta avatust nafta- ja gaasiinvesteeringutele, osutades Aserbaidžaani gaasi laiendamise plaanidele ja uuele torujuhtme infrastruktuurile. See tähistas teist aastat, mil naftariik kasutas oma COP-i eesistumist fossiilkütustega seotud huvide edendamiseks, tekitades ÜRO-le küsimusi järelevalve kohta.
