Patriotism, religioon ja töö muutuvad ameeriklaste jaoks vähem tähtsaks, selgus eksklusiivsest Wall Street Journali uuringust.
Patriotism, religioosne usk, laste saamine ja muud prioriteedid, mis aitasid põlvkondade kaupa Ameerika rahvuslikku iseloomu määratleda, on ameeriklaste jaoks muutumas üha vähem oluliseks, selgub uuest Wall Street Journali-NORC uuringust. .
Chicago Ülikooli Nonpartisan Research Organisatsiooniga (NOnpartisan Research Organisation – NORC) läbiviidud ühisuuringu kohaselt on riik poliitiliste joonte järgi järsult lõhestunud selliste sotsiaalsete suundumuste osas nagu rassilise mitmekesisuse kaitsmine ettevõtluses ja töökoha, ning soota asesõnade kasutamine.
38% vastanutest ütles, et patriotism on nende jaoks väga oluline ja 39% ütles, et religioon on väga oluline.
See on märkimisväärne langus võrreldes esimese korraga, mil Journal selle küsitluse korraldas 1998. aastal. Sel ajal pidas 70% patriotismi väga oluliseks ja 62% religiooni.
Samuti on vähenenud nende ameeriklaste osakaal, kes ütlevad, et laste saamine, kogukonnaga kaasamine ja kõvasti töötamine on väga olulised väärtused. Teiste sallivus, mida varemi pidas väga oluliseks 80% ameeriklastest, on langenud 58%-ni.
Bill McInturff, küsitlusmees, kes töötas koos NBC Newsiga eelmises ajakirjas neid hoiakuid mõõtvas uuringus, ütles, et “need erinevused on nii dramaatilised, et näitavad uut ja jahmatavat pilti muutuvast Ameerikast.” Ta esitas oletuse, et “võib-olla meie poliitiline lõhe. , Covid ja viimaste aastakümnete nõrgim majanduskindlus avaldavad meie põhiväärtustele tohutut mõju. »
Pärast seda, kui ajakiri esitas esimest korda küsimusi ühendavate väärtuste kohta, on rida sündmusi raputanud ja mõnes mõttes ka murdnud, sealhulgas 11. septembri 2001 terrorirünnakud, 2008. aasta finantskriis koos sellele järgnenud majanduse aeglustumisega ja – vastavalt WSJ-le – endise presidendi Donald Trumpi tõus.
Üks ajakirjas uuritud prioriteet, mille tähtsus on viimase veerandsajandi jooksul kasvanud, on raha, mida 43% uues uuringus vastanutest hindas väga oluliseks, võrreldes 31%ga 1998. aastal.
Peale raha pidasid kõik vanuserühmad, sealhulgas eakad, neid prioriteete ja väärtusi 2023. aastal palju vähem tähtsaks kui esimestes küsitlustes 1998. ja 2019. aastal. Kuid just noored ei tähtsustavad neid väärtusi vähe, paljud mis olid nende vanemate elu keskmes.
Umbes 23% alla 30-aastastest täiskasvanutest ütles uues küsitluses, et patriotism on neile isiklikult väga oluline, võrreldes 59% 65-aastaste ja vanemate inimestega. Ja 31% noorematest vastajatest ütles, et religioon on nende jaoks väga oluline, võrreldes 55% vanemate vastajatega.
Vaid 23% alla 30-aastastest täiskasvanutest vastas, et laste saamine on väga oluline.
Kevin Williamsi, Oregoni osariigi Bendi kommerts- ja elamumaalija jaoks on paljud neist väärtustest läbi põimunud. 33-aastane Williams ütles, et usub, et patriotism kui kodanikuväärtus on vähenemas koos kasvava individualismi, õigustunde ja kogukonna kaasamise vähenemisega, mis on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et inimesed keskenduvad oma rassilisele või kultuurilisele taustale, mitte sellele, mis on Ameeriklastel on ühist.
“Ma arvan, et patriotism hõlmab kogukonnas osalemist ja teiste ameeriklaste abistamist,” ütles Williams, kes lisas, et juhendab noori sportlasi ja vabatahtlikke rühmas, mis pakub turvalisust protestidel ja kogunemistel.
Pennsylvania edelaosas asuva Cumberlandi linna endise nelipühi pastori Janet Boyeri jaoks on patriotism võtnud poliitilise pöörde ega ole tema jaoks enam oluline. “Minu jaoks on patriotism muutunud parempoolseks natsionalismiks,” ütles 2020. aastal president Bidenit toetanud pr Boyer.
Teda painavad ka poliitilised lõhed. “Varem austasid vabariiklased ja demokraadid üksteist,” ütles Boyer (52), eneseabi autor ja ehtedisainer. “Nad ei käitunud nagu lapsed, kes üritavad koolihoovis kätte maksta.”
Kui küsiti, millised väärtused ühendavad rahvast, osutas 43-aastane Elana Reiser New Yorki Brookhavenist majanduslikule võimalusele. “Ükskõik, kust te alustate, on teil alati võimalus edu saavutada,” ütles ta.
Umbes 21% küsitletutest ütles, et Ameerika on kõigist teistest maailma riikidest parem. Mõned nimetavad seda seisukohta Ameerika erandlikkuseks. Pooled ütlesid, et Ameerika on koos mõne teisega üks suuremaid riike.
Protsent, kes ütles, et teised riigid on USA-st paremad, tõusis 27%-ni 19%-lt, kui neilt 2016. aastal sama küsimust küsiti.
Pr Reiser ütles, et ülikooli matemaatikaõpetajana teab ta, et teistel riikidel läheb matemaatikatestid paremini. Ta märkis seda pikemad puhkused ja rasedus- ja sünnituspuhkus mõnes Euroopa riigis toovad kaasa parema elukvaliteedi. “Ameerikas peate põhimõtteliselt terve elu tööd tegema ja pausi ei saa,” ütles ta.
NORCi avalike suhete ja meediauuringute asepresident Jennifer Benz ütles, et küsitluses avaldatud seisukohti võis mõjutada ka küsitlusest ilmnenud sünge majandusväljavaade. “Inimestel on riigist igas mõttes halb arvamus,” ütles ta.
Erakondade hinnangul selgus küsitlusest tugevaid erinevusi sotsiaalsetes küsimustes, mis üha enam esile kerkivad.
Uuringus küsiti, kas ettevõte on läinud piisavalt kaugele või liiga kaugele, kui rääkida ettevõtetest, mis astuvad samme rassilise ja etnilise mitmekesisuse edendamiseks. Veidi üle poole vabariiklastest väidavad, et ühiskond on liiga kaugele läinud, demokraatidest vaid 7%. 61% demokraatidest ütleb, et mitmekesisuse püüdlused ei ole piisavalt kaugele läinud, võrreldes 14% vabariiklastega.
Kolmveerand vabariiklastest leiab, et ühiskond on transsooliste inimeste aktsepteerimisega liiga kaugele läinud, samas kui 56% demokraatidest leiab, et ühiskond ei ole piisavalt kaugele läinud.
Üldiselt ütles 63% vastajatest, et ettevõtted ei peaks võtma avalikku seisukohta sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes, samas kui 36% ütles, et nad peaksid seda tegema. 80% vabariiklastest kritiseeris ettevõtteid, kes seda teevad, samas kui 56% demokraatidest toetas ideed.
Pooled küsitletutest ütlesid, et neile ei meeldi taandunud asesõnade, näiteks “iel” kasutamine teisest inimesest rääkides, samas kui 18% pooldas seda – umbes 30% alla 35-aastastest, kuid ainult 9% vanimatest.
WSJ-NORC uuringus küsitleti 1. märtsist 13. märtsini 1019 inimest, enamasti veebis. Veapiir oli pluss-miinus 4,1 protsendipunkti. Uue uuringu ja varasemate uuringute metoodiline erinevus võib seletada uuritud Ameerika aktsiate tähtsuse ilmset vähenemist. Varasemad WSJ ja NBC Newsi uuringud on küsitlenud inimesi telefoni teel otseintervjueerijatega.
/Taivo Sepp/
