Uus test lubab ennustada, kas keegi saab dementsuse, peaaegu kümme aastat enne diagnoosi.
Rahvusvaheline uurimisrühm, sealhulgas dotsent Adeel Razi Melbourne’i Monashi ülikoolist, on välja töötanud uue meetodi dementsuse ennustamiseks üle 80-protsendilise täpsusega.
Samuti võimaldab see teadlastel tuvastada dementsust kuni üheksa aastat enne diagnoosimist, sillutades teed ennetavatele ja isikupärastatud tervishoiustrateegiatele.
Erinevalt dementsuse diagnoosimiseks tavaliselt kasutatavatest meetoditest, nagu mälutestid või aju kokkutõmbumise mõõtmised, on teadlased välja töötanud ennustava testi, analüüsides funktsionaalseid MRI-teste, et tuvastada muutusi aju “vaikerežiimide võrgus”.
See võrk ühendab aju piirkondi spetsiifiliste kognitiivsete funktsioonide täitmiseks ja on esimene närvivõrk, mida Alzheimeri tõbi mõjutab.
Dotsent Razi, üks uuringu kaasautoritest, ütles, et varasemad katsed Alzheimeri tõbe ravida ebaõnnestusid, kuna kliinilised uuringud keskendusid sageli haiguse kaugelearenenud staadiumitele, kus ajurakkude kahjustus oli pöördumatu.
“Meie uus meetod dementsuse tekkimise ennustamiseks aegsasti on mängude muutja, mis võimaldab ravimeetodeid välja töötada haigusprotsessi varasemas etapis,” ütles ta.
“See uuenduslik lähenemine ületab kriitilise lünga dementsuse diagnoosimisel, pakkudes mitteinvasiivset biomarkerit, mis võib muuta varajast avastamist ja ravi, parandades lõpuks patsiendi tulemusi.”
Londoni Queen Mary ülikooli professori Charles Marshalli juhitud uuringus kasutati enam kui 1100 Ühendkuningriigi vabatahtliku funktsionaalseid MRI-skaneeringuid, et hinnata tõhusat ühenduvust 10 ajupiirkonna vahel, mis moodustavad vaikerežiimivõrgu.
Teadlased määrasid igale patsiendile uue meetodi põhjal dementsuse väärtuse tõenäosuse.
Tulemused näitasid, et mudel oli täpselt ennustanud dementsuse algust kuni üheksa aastat enne ametliku diagnoosi panemist ja suurema kui 80-protsendilise täpsusega.
Juhtudel, kui vabatahtlikel oli tekkinud dementsus, leiti ka, et mudel võib kaheaastase vea piires ennustada täpselt, kui kaua selle diagnoosi tegemine aega võtab.
Samuti leidsid nad, et sotsiaalne isolatsioon suurendab tõenäoliselt dementsuse riski, kuna see mõjutab ühenduvust vaikerežiimide võrgus.
“See uuenduslik lähenemine ületab kriitilise lünga dementsuse diagnoosimisel, pakkudes mitteinvasiivset biomarkerit, mis võib muuta varajast avastamist ja ravi, parandades lõpuks patsientide tulemusi,” ütles dotsent Razi.
Uuring on avaldatud ajakirjas Nature Mental Health.
