Louisiana uus seadus muudab teatud olukordades 25 jala kaugusel asuvale politseinikule lähenemise ebaseaduslikuks, näiliselt on osariigi viis hoida oma ülesandeid täitvad ametnikud vabad kaameraga vehkivate liberaalide sülemitest, kes pakuvad oma teaduslikke seaduslikke võtteid keset ametlikku äri.
Kriitikud väidavad, et uus seadus, mis kriminaliseerib teatud tingimustel politseiametnikule lähenemise 25 jala kaugusele, võib piirata avalikkuse võimet politseid filmida, mis on peamine meetod vastutuse tagamiseks.
1. augustil jõustuv seadus näeb ette kuni 500-dollarise ja/või 60-päevase vanglakaristuse neile, kes on süüdi mõistetud teadlikult või tahtlikult ametnikule lähenemas pärast seda, kui neil kästi lõpetada. Kuigi seaduses ei mainita filmimist selgesõnaliselt, väidavad oponendid, et see võib sekkuda vaatlusõigustesse ja potentsiaalselt rikkuda esimese paranduse vabadusi.
Seaduse pooldajad ütlevad, et see “looks puhvertsooni, mis aitaks tagada ametnike turvalisuse ja et kõrvalseisjad oleksid endiselt piisavalt lähedal politsei suhtluse filmimiseks”, vahendab AP.
AP märgib, et kõrvalseisjate mobiiltelefonivideod, eriti selliste juhtumite puhul nagu George Floydi 2020. aasta surm, on olnud keskse tähtsusega politsei väärkäitumise esiletõstmisel ja politsei läbipaistvuse üle peetavate arutelude algatamisel.
Sarnaseid seadusandlikke jõupingutusi filmimiskauguste piiramiseks on nähtud, näiteks 2022. aasta Arizona seadus, mis üritas taotluse alusel keelata politsei filmimise 8 jala kaugusel, mille föderaalkohtunik blokeeris põhiseadusevastasena pärast meediagruppide ja ACLU väljakutseid. See otsus rõhutas väljakujunenud õigust filmida politseid tegevuses.
Meetme autor, osariigi esindaja Bryan Fontenot, ütles: “25 jalga ei saa see inimene mulle näkku sülitada, kui ma vahistan. Võimalus, et ta lööb mind 25 jala kaugusel õllepudeliga kuklasse – see on kindlasti palju raskem kui siis, kui ta siin istuks.”
Demokraat John Bel Edwards on seaduse vastu sõna võtnud: “Igaühel meist on põhiseaduslik õigus vabalt jälgida avalikke teenistujaid, kui nad tegutsevad avalikult ning oma ametikohustuste käigus ja ulatuses.”
Ta lisas: “Õiguskaitseasutuste tähelepanekud, olgu need siis ametnikega toimunud intsidendi tunnistajad, ametnikega suhtlevad isikud või pressiesindajad, on läbipaistvuse edendamisel hindamatud.”
