Uued Iisraeli Läänekalda asustusplaanid liiguvad edasi hoolimata Bideni administratsiooni tagasitõrjumisest

Iisraeli rahandusminister Bezalel Smotrich liigub edasi plaanidega laiendada Iisraeli asunduskogukondi Läänekaldal, hoolimata Bideni administratsiooni tõstatatud murest, et need jõupingutused raskendaksid veelgi administratsiooni püüdlusi kahe riigi lahenduse leidmiseks.

27. veebruaril teatas hr Smotrich munitsipaalpiiride heakskiitmisest uuele kogukonnale nimega Mishmar Yehuda, mis asub Iisraeli Läänekalda asustusklastris Gush Etzionis, Jeruusalemmast lõunas. Iisraeli rahandusminister, kes on ise Läänekalda asunik, ütles, et töö jätkub edasiste asunduste lubamiseks vaidlusalusel territooriumil.

“Me jätkame asustuse hoogu kogu riigis,” ütles ta avalduses.

Iisraeli kaitsejõudude (IDF) keskjuhatuse juht kindralmajor Yehuda Fox kiitis selle nädala alguses heaks Mishmar Yehuda munitsipaalpiirid, teatas The Times of Israel. Läänekalda tsiviilhalduse kõrgem planeerimiskomitee peab veel enne ehituse algust tegelema Mishmar Yehuda kogukonna plaanidega, kuid IDFi otsus anda munitsipaalpiirid on iisraellaste viimane samm oma kohaloleku laiendamiseks Läänekaldal.

Otsus tuli vaid mõned päevad pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken ja Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby hoiatasid Iisraeli Läänekalda asunduste laiendamise eest. Mõlemad Bideni administratsiooni ametnikud ütlesid, et uued asustusplaanid on “vastuolus rahvusvahelise õigusega”, pöördudes tagasi USA pikaajalise seisukoha juurde, mille Trumpi administratsioon oli ümber lükanud.
2019. aastal võtsid Ameerika Ühendriigid välisminister Mike Pompeo juhtimisel neutraalse hoiaku Iisraeli kohaloleku suhtes Jordani Läänekaldal ja Gazas.

Oponendid näevad asulates takistust rahule

Läänekallas on territoorium, mis piirneb põhjas, läänes ja lõunas Iisraeliga ning idas Jordaaniaga. Territoorium on olnud erineval määral Iisraeli sõjalise ja tsiviilhalduse all alates sellest, kui Iisraeli väed haarasid 1967. aasta Kuuepäevase sõja ajal maa üle kontrolli.

15-liikmeline ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 1967. aastal ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles nõuti Iisraeli relvajõudude väljaviimist Jordani Läänekaldalt.

1995. aasta Oslo II kokkulepped, millele kirjutasid alla nii Iisraeli kui ka Palestiina juhid, lõid raamistiku Läänekalda kontrolli lõplikuks üleandmiseks palestiinlastele. Kokkuleppega jagati Jordani Läänekalda territoorium konkreetselt kolme kontrollikategooriasse: A-piirkonna territooriumid, mida kontrollib eranditult Palestiina omavalitsus, B-piirkonna territooriumid, mida haldavad ühiselt Iisraeli valitsus ja Palestiina omavalitsus ning C-piirkonna territooriumid, mida kontrollib üksnes Iisraeli valitsus. Oslo II kokkulepetes sätestati, et Palestiina omavalitsus saab lõpuks täieliku võimu kõigi nende kolme tüüpi territooriumi üle.

Praeguseks on Läänekalda territooriumi palestiinlastele üleandmise raamistik endiselt täitmata. C-piirkonna territoorium moodustab praegu umbes 60 protsenti kogu Läänekalda maast ja need alad jäävad Iisraeli täieliku kontrolli alla.

Iisraeli asundused Jordani Läänekaldal on olnud pikalt kestnud Iisraeli-Palestiina konfliktis pidevaks tüliküsimuseks, kusjuures oponendid väidavad, et asundused raiuvad üha enam palestiina rahva nõutud territooriumile ja õõnestavad mis tahes lahendust kahe riigi ettepaneku alusel.

Pinged Jordani Läänekaldal palestiinlaste ja Iisraeli asunike vahel on õhutanud vägivalda.

2023. aasta detsembris ütles välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller, et kogu 2023. aasta jooksul on Läänekaldal asunikute ja palestiinlaste vahel vägivald suurenenud. Hr Miller ütles, et need juba niigi suurenenud pinged kasvasid veelgi, kui Hamasi terrorirühmituse liikmed Gaza sektoris ründasid 7. oktoobril 2023 Lõuna-Iisraeli, tappes 1,200 iisraellast ja röövides umbes 240 inimest.

Bideni administratsioon on Iisraeli asunikke juba sanktsioneerinud

Bideni administratsioon teatas viisapiirangutest 2023. aasta detsembris, keelates Iisraeli asunike sisenemise Ameerika Ühendriikidesse, keda arvatakse olevat seotud vägivallaga Läänekaldal.

Eelmisel kuul teatas Bideni administratsioon ka sihipärastest sanktsioonidest nelja Iisraeli kodaniku vastu, keda süüdistatakse osalemises erinevates vägivaldsetes kokkupõrgetes Läänekaldal, sealhulgas vähemalt ühes intsidendis, mis lõppes Palestiina tsiviilisiku surmaga. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu nimetas USA sanktsioone Läänekalda asunike vastu “ebavajalikeks”.

“Valdav enamus Juudamaa ja Samaaria elanikest on seaduskuulekad kodanikud, kellest paljud võitlevad praegu – ajateenijate ja reservväelastena – Iisraeli kaitsmiseks,” ütles hr Netanyahu büroo vastuseks Läänekalda asunike vastu suunatud sanktsioonidele.

“Juudamaa ja Samaaria” on termin, mida Iisraeli ühiskonnas tavaliselt kasutatakse, et viidata Läänekaldale ulatuvale alale. Heebrea Piiblis öeldakse, et iisraellaste hõimud asustasid ja valitsesid Juudamaa ja Samaaria alasid antiikaja eri paigus.

“Iisrael tegutseb kõigi iisraellaste vastu, kes rikuvad seadust, kõikjal,” kõlab hr Netanyahu kabineti avaldus. “Seetõttu ei ole erakorralised meetmed vajalikud.”

Jääb veel näha, kuidas uued Läänekalda asundused mõjutavad president Joe Bideni suhteid hr Netanyahuga keset käimasolevat Iisraeli ja Gaza konflikti.

Hr Netanyahu praegusesse valitsuskoalitsiooni kuulub hr Smotrichi religioosne sionistlik partei.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -