Kas kujutate ette, milline näeb välja 31,4 triljonit dollarit?
USA valitsuse võla tohutut on keskmisel inimesel raske ümber pöörata. Näiteks võrreldes USA hüpoteegi mediaaniga on praegune föderaalvõla tase 230 miljonit korda suurem.
Sellel graafikul näitab Visual Capitalisti Julie Peasley, kui palju ühe dollariseid kupüüre kuluks USA 31,4 triljoni dollari suuruse võla kogumiseks.
Kuidas USA võlg nii suureks sai?
USA riigivõlg on see, kui palju raha föderaalvalitsus võlausaldajatele võlgneb. Kui valitsus kulutab rohkem, kui teenib, on tal eelarvepuudujääk ja ta peab emiteerima võlgu riigivõlakirjade kujul.
USA on viimased 20 aastat olnud puudujäägis, mis on oluliselt suurendanud riigivõlga. Tegelikult on rahandusministeeriumi andmetel praegune võlg 31,4 triljonit dollarit.
Ühedollarilistesse kupüüridesse laotuna oleks USA võlg võrdne peaaegu kaheksaga Chicago 110-korruselisest Willis Towerist.
| aasta | Väljapaistev võlg | Kasv aasta-aastalt |
|---|---|---|
| 2023* | 31,4 tonni | 2% |
| 2022.aasta | 30,9 tonni | 9% |
| 2021.aasta | 28,4 tonni | 6% |
| 2020 | 26,9 tonni | 19% |
| 2019 | 22,7 tonni | 6% |
| 2018 | 21,5 tonni | 6% |
| 2017.aasta | 20,2 tonni | 3% |
| 2016.aasta | 19,6 tonni | 8% |
| 2015.aasta | 18,2 tonni | 2% |
| 2014.aasta | 17,8 tonni | 6% |
| 2013.aasta | 16,7 tonni | 4% |
| 2012.aasta | 16,1 tonni | 9% |
| 2011.aasta | 14,8 tonni | 9% |
| 2010.aasta | 13,6 tonni | 14% |
| 2009 | 11,9 tonni | 19% |
| 2008 | 10,0 tonni | 11% |
| 2007 | 9,0 tonni | 6% |
| 2006 | 8,5 tonni | 7% |
| 2005 | 7,9 tonni | 8% |
| 2004 | 7,4 tonni | 9% |
| 2003.aasta | 6,8 tonni | 9% |
| 2002 | 6,2 tonni | 7% |
| 2001 | 5,8 tonni | 2% |
| 2000 | 5,7 tonni | 0% |
Allikas: Fiscal Data. 2023.aasta võlg on jaanuari seisuga, kusjuures aastane kasv peegeldab kasvu 2022.aasta oktoobrist 2023.aasta jaanuarini. Oktoober on USA valitsuse eelarveaasta algus. Võlg hõlmab nii avalikkusele kuuluvaid kui ka valitsussiseseid võlgu.
Viimati oli valitsusel ülejääk 2001.aastal, mil võlg kasvas intressikulude tõttu vaid 2%. Sellest ajast saadik on USA võla suurimad hüpped aset leidnud ülemaailmse finantskriisi ajal, mis näitas kolmel järjestikusel aastal kahekohalise arvu kasvumäärasid, ja aastal 2020 triljonite dollariteni tänu COVID-19 stiimulitele.
USA föderaalvõlg kasvab majanduslanguse ajal, kuna valitsuse tulud, mis koosnevad peamiselt maksudest, vähenevad. Samal ajal suurendab valitsus kulutusi, et aidata kaasa majanduse taastumisele.
Ja praegusel juhul seisab USA silmitsi täiendavate finantsprobleemidega. Kuna riigi vanem elanikkond kasvab ja inimesed elavad kauem, avaldab see survet programmidele, mis teenindavad vanemaid ameeriklasi, nagu sotsiaalkindlustus. Tervishoid muutub kallimaks ja on USA eelarvest kõige kiiremini kasvav osa.
Võlgade plussid ja miinused
USA võlg aitab rahastada ameeriklaste jaoks olulisi programme, sealhulgas pensioni- ja invaliidsushüvitisi, tervishoidu, majanduslikku julgeolekut ja riigikaitset.
Ühe näitena nende programmide mõjust vähendas sissetulekukindlus 2019.aastal allapoole vaesuspiiri elavate inimeste protsenti 22,8%-lt 12,2%-le.
Muidugi kaasnevad ka USA võlaga väljakutsed. Peamine murekoht on võime maksta USA võla intressikulusid, eriti kui intressimäärad tõusevad.
Enne intressimäärade tõstmise algust moodustasid intressikulud 2021.eelarveaastal 6% USA eelarvest. Edaspidi 2022.aasta detsembrisse ja intressikulud moodustasid alates eelarveaasta algusest oktoobris 15% valitsuse kogukuludest.
Probleemi käsitlemine
2023.aasta jaanuaris saavutas USA võla lae, mida tuntakse ka laenulimiidina. Kui mõned riigid seovad oma võla SKP-ga, siis USA kehtestab täpse piirangu dollarites.
Valitsusel saab sel suvel võlgade tasumiseks raha otsa, kui ülemmäära ei tõsteta, kuigi poliitikakujundajad on minevikus leppinud võlgade ülemmäära tõstmisega, et vältida maksejõuetust. 2011.aastal vältis USA viimase hetke võla ülemmäära läbirääkimiste tõttu napilt maksejõuetust ja selle tulemusena langetati riigi krediidireitingut.
USA võlaga võitlemine on teoreetiliselt lihtne: tõstke makse või võlalimiiti, vähendage kulutusi või kombineerige kõike kolme. Praktikas on see aga palju keerulisem. Milliseid makse tuleks tõsta? Milliseid programme tuleks lõigata? Mis saab järgmisel korral, kui võlalimiit on täis?
