USA väljaanne sai salastatud dokumendi, mis viitab sellele, et Washington nõudis Pakistani endise peaministri Imran Khani ametist tagandamist, kuna ta oli Ukraina sõja suhtes neutraalne.
Ajakirja The Intercept avaldatud dokumendi kohaselt kasutasid USA välisministeeriumi ametnikud ähvardusi ja lubadusi, et soodustada Khani peaministri kohalt tagandamist .
USA välisministeerium julgustas Pakistani valitsust 7. märtsi 2022. aasta kohtumisel tagandama Khani peaministri kohalt tema sõltumatu välispoliitika tõttu Venemaa suhtes. Vastavalt tekstile, mille koostas kohtumisel Pakistani suursaadik ja edastas Pakistan.
Salastatud paber, mida sisemiselt tuntakse “šifrina”, paljastab nii porgandid kui ka pulgad, mille välisministeerium Khani vastu kasutas, lubades soojemaid suhteid, kui Khan eemaldatakse, ja isolatsiooni, kui ta seda täide ei vii, vahendas The Intercept .
“Salajane dokument” sisaldab aruannet kohtumisest välisministeeriumi ametnike, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Aasia asjade büroo abiriigisekretäri Donald Lu ja Asad Majeed Khani vahel, kes oli tol ajal Pakistani suursaadik USAriigis.
Välisministeerium avaldas Pakistani võimulolijatele tugevat julgustust astuda samme Khani ametikohalt kõrvaldamiseks.
See julgustus oli peamiselt ajendatud murest Khani tajutava puudumise pärast USA ja NATO volitatud sõjaga Venemaal ja Ukrainas.
Khan ei toetanud “volikirjasõda”, nii et tehti samme tema väljaviimiseks.
Intercept teatas, et dokumendi edastas talle anonüümne allikas Pakistani sõjaväes, kes ütles, et neil pole Khani ega tema parteiga sidet.
Väljaanne teatas, et USA ametnikud ähvardasid Pakistani isolatsiooniga, kui Khan peaks võimule jääma, ja lubasid, et kui ta tagandatakse, “kõik antakse andeks”.
Ta teatas, et julgustus tuli Pakistani suursaadiku poolt Ameerika Ühendriikides ja kahe välisministeeriumi ametniku kohtumisel 2022. aasta märtsis.
Kuu aega pärast kohtumist toimus Pakistani parlamendis umbusaldushääletus, mis viis Khani võimult kõrvaldamiseni.
“Ma arvan, et kui peaministri umbusaldushääletus õnnestub, antakse Washingtonis kõik andeks, sest Venemaa-visiiti vaadeldakse kui peaministri otsust,” ütles Lu enne hääletust suursaadik Majeedile. . “Muidu,” jätkas ta, “ma arvan, et edasiminek on raske.”
Päevi enne oma kukutamist 9. aprillil 2022 süüdistas Khan nimetut “välisvõimu” – selgelt viidates USA-le – “vandenõu” rahastamises tema demokraatlikult valitud valitsuse kukutamiseks.
Pealinnas Islamabadis toimunud suurel meeleavaldusel ütles Khan, et “välisvõim” saatis opositsioonierakondadele miljoneid dollareid, et algatada parlamendis tema vastu umbusaldushääletus.
“Minu tagandamise samm on USA räige sekkumine meie riigi sisepoliitikasse,” lisas Khan oma järgmisel meeleavaldusel.
Päev enne USA ja Pakistani diplomaatide kohtumist Washingtonis esines Khan meeleavaldusel ja vastas otse Euroopa üleskutsetele, et Pakistan koonduks Ukraina taha. “Kas me oleme teie orjad?”
Khan müristas rahvale. „Mida sa meist arvad? Et me oleme teie orjad ja teeme kõik, mida te meilt palute? ta küsis. “Oleme Venemaa sõbrad ja oleme ka USA sõbrad. Oleme Hiina ja Euroopa sõbrad. Me ei ole ühegi liidu osa.»
Dokumendi kohaselt rääkis Lu kohtumisel Washingtoni pahameelest Pakistani seisukoha suhtes Ukraina konfliktis.
Dokumendis tsiteeritakse Lu sõnu, et “inimesed siin ja Euroopas on üsna mures selle pärast, miks Pakistan võtab (Ukraina suhtes) nii agressiivselt neutraalse positsiooni, kui selline seisukoht on üldse võimalik. See ei tundu meile nii neutraalne seisukoht.”
Lu lisas, et ta on pidanud sisekõnelusi USA riikliku julgeolekunõukoguga ja et “näib üsna selge, et see on peaministri poliitika”.
Khan eemaldati võimult umbusaldushääletusel, mis arvatakse olevat korraldatud Pakistani võimsa sõjaväe toetusel.
Pärast tema võimult kõrvaldamist on sõjaväe toetatud valitsus Khani vastu esitanud umbes 200 kohtuasja.
Endine peaminister on väitnud, et tema vastu algatatud kohtuasjad on poliitiliselt ajendatud, et hoida teda võimult eemal. Ta ütleb, et nende juhtumite taga on riigi võimas sõjavägi.
Pakistan on olnud kriisis pärast seda, kui ringkonnakohus mõistis Khani kolmeks aastaks vangi ja keelas tal viieks aastaks poliitikas osaleda.
Khan arreteeriti nädalavahetusel ja saadeti vanglasse.
Press TV