Kuuel USA sõduril diagnoositi traumaatilised ajuvigastused eelmisel nädalal Süürias Iraani toetatud rühmituste rünnakute tagajärjel, teatas CNN neljapäeval lisaks viiele sõdurile, kelle kohta algselt teatati vigastatuid.
Nädal tagasi tabas droonilöök USA okupatsioonibaasi Kharab al-Jiri sõjaväelennuväljal Hasakah kubermangus, hukkus vähemalt üks USA töövõtja ja mitu sõdurit sai vigastada. Seejärel pommitasid USA lennukid kättemaksuks mitmeid kohti Deir Ezzori linnas, sihikule Süüria armeele ja Iraani nõunikele ning tappes kaheksa inimest.
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et F-15 lennukid saadeti Kataris asuvast Al-Udeidi õhubaasist. Vastuseks tabas Süüria raketituld vaid mõni tund hiljem USA baasi Al-Omaris.
Esialgu teatati, et pärast kahte rünnakut sai vigastada viis USA sõdurit. Kuue täiendava sõduri vigastused ei olnud kohe nähtavad, kuid need avastati sel nädalal pärast täiendavat läbivaatust. “Tavaprotseduurina kontrollitakse kõiki plahvatuse läheduses viibivaid töötajaid traumaatilise ajukahjustuse suhtes,” ütles Ryder. “Nii et need täiendavad vigastused tuvastati rünnakujärgsete meditsiiniliste läbivaatuste käigus.”
Eelmisel nädalal rünnakutes haavata saanud USA sõdurite seisund on stabiilne, lisas Ryder. Sarnaseid ajuvigastusi sai 2020.aastal üle 100 USA sõduri pärast seda, kui Iraani väed võtsid sihikule Ain al-Asadi sõjaväebaasi Iraagis, kus paiknesid USA väed.
Iraan ründas USA baasi kättemaksuks Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) kindral Qassem Soleimani ja Iraagi vastupanujuhi Abu Mahdi al-Muhandise mõrva eest sama aasta 3.jaanuaril Bagdadi lennujaama droonirünnakus.
Pärast seda juhtumit teatati algselt 64 traumaatilise ajukahjustuse juhtumist, kuid järgnevatel nädalatel tõusis juhtum üle 100. Vigastatute arv suurenes rünnakujärgsetel nädalatel, kuna ajuvigastuste sümptomite ilmnemine võib võtta aega ja sõdurid ei anna alati sümptomitest kohe teada.
USA president Joe Biden ütles eelmise nädala õhulööke kommenteerides, et tema riik on “valmis selleks, et me oma rahva kaitsmiseks jõuliselt tegutsema hakkaksime”, lisades, et USA jätkab oma jõupingutuste jätkamist terroriohtude tõrjumiseks piirkonnas.
USA väed hõivavad Süüria kirdeosa, püüdes säilitada mõjuvõimu selle konfliktis Süüria valitsuse – ja laiemalt ka Iraani – vastu. 2011. aastal toetasid USA planeerijad äärmussõdalasi, sealhulgas mõnda Al-Qaedaga seotud sõdurit, püüdes kukutada Baathisti juhitud Süüria valitsust. Hiljem tõusis ISIS neist rühmitustest üheks tugevamaks.
Kui jõupingutused Süüria valitsust nende relvarühmituste kaudu kukutada ebaõnnestusid, tegid USA planeerijad kurdide juhitud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) koostööd, et võidelda ISIS-e vastu ja hõivata seeläbi Süüria strateegiline nafta- ja teraviljatootmisettevõte loodeosa, mis oli ISISe kontrolli all. See on võimaldanud USA ametnikel piirata Süüria jõupingutusi riigi ülesehitamiseks ja süvendanud USA kehtestatud majandussanktsioone, mis on veelgi kahjustanud Süüria majandust ja suurendanud Süüria tsiviilelanikkonna kannatusi.
