Neli ilmselt tehisintellekti tarkvara loodud Twitteri kontot, mis kuvati Helsingis sülearvutis 12.juunil 2023. Võltsprofiilid, mis kujutavad endast Ameerika keskkonnakaitsjaid, postitasid säutse, mis toetavad Araabia Ühendemiraate, COP28 kliimatippkohtumise käsitlemist ja COP28 juhi, naftajuhi Sultan Al Jaberi rolli kliimameetmete edendamisel.
Austraalia, Kanada, Saksamaa, Itaalia ja Jaapan on uue tehisintellekti lepingu ülejäänud 16 riigi hulgas.
Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi agentuurid on ühiselt avalikustanud rahvusvahelise kokkuleppe, millega tagatakse, et tehisintellekti süsteemid jäävad petturitest osalejate eest kaitstuks ja abistavad arendajaid küberturvalisusega seotud otsuste tegemisel.
20-leheküljelises dokumendis, mille on avaldanud nii sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) küberturvalisuse ja infrastruktuuri turvalisuse agentuur (CISA) kui ka Ühendkuningriigi riiklik küberturvalisuse keskus (NCSC), on rida juhiseid, mida tehnoloogiaettevõtted peavad tehisintellekti toodete ja teenuste loomisel järgima.
Oktoobris andis USA president Joe Biden välja täidesaatva korralduse, mis suunab DHS-i edendama tehisintellekti ohutusstandardite vastuvõtmist kogu maailmas. Presidendi korralduse osana paluti DHS-il kaitsta USA võrke ja elutähtsat infrastruktuuri ning vähendada tehisintellekti riske massihävitusrelvade loomisel.
Neljaks osaks jaotatud suunistes on soovitused arendajatele, mida järgida projekteerimisprotsessi igas etapis, alates tehisintellektisüsteemi projekteerimisest ja arendamisest kuni selle juurutamise ja hooldamiseni. Igas jaotises tuuakse välja kaalutlused ja leevendused, mis aitavad vähendada organisatsiooni tehisintellektisüsteemi arendusprotsessi küberturvalisuse riski.
Suunistes on nimetatud ka tehisintellektisüsteeme ähvardavate ohtudega võitlemise viise, tehisintellektiga seotud varade, näiteks mudelite ja andmete kaitset, tehisintellektisüsteemide vastutustundlikku vabastamist ning seire tähtsust pärast nende avaldamist. Suunised ei tundu siiski õiguslikult siduvad ja praeguses etapis on need vaid soovitused tehisintellekti arendavatele tehnoloogiaettevõtetele.
Sisejulgeolekuminister Alejandro Mayorkas ütles lisatud pressiteates, et neid suuniseid järgivad tehnoloogiaettevõtted on üliolulised, et kasutada ära eeliseid, tegeledes samal ajal selle “teedrajava tehnoloogia” võimalike kahjudega.
“Oleme tehisintellekti arengus pöördepunktis, mis võib olla meie aja kõige olulisem tehnoloogia. Küberturvalisus on ohutute, turvaliste ja usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide loomise võti,” ütles Mayorkas.
“CISA, NCSC ja meie teiste rahvusvaheliste partnerite täna ühiselt välja antud suunised pakuvad ühist teed tehisintellekti kavandamiseks, arendamiseks, juurutamiseks ja käitamiseks, mille keskmes on küberturvalisus,” lisas ta.
Ülejäänud 16 lepingus nimetatud riigi hulgas on Austraalia, Kanada, Tšiili, Tšehhi Vabariik, Eesti, Saksamaa, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Nigeeria, Poola ja Singapur.
Ettevaatlik tehisintellekti suhtes
Alates OpenAIs ChatGPT käivitamisest 30.novembril 2022 on võidujooks tehisintellekti süsteemide arendamiseks kiirenenud. Seadusandjad ja mõned tehnoloogiajuhid on aga väljendanud muret tehisintellekti kontrollimatu arendamise ohu pärast.
Tesla tegevjuht Elon Musk on andnud mitmeid hoiatusi tehisintellekti võimalike ohtude ja selle potentsiaali kohta “tsivilisatsiooni hävitamiseks”.
CIA on avaldanud ka oma tehisintellekti tegevuskava, et edendada tehisintellekti kasulikke kasutusviise, et suurendada küberturvalisuse suutlikkust ja tagada tehisintellektisüsteemide kaitse küberpõhiste ohtude eest.
15.novembril avaldatud kahepoolse seaduseelnõu koopia kohaselt on 2023.aasta tehisintellekti teadusuuringute, innovatsiooni ja vastutuse seaduse eesmärk luua raamistikud, mis toovad muu hulgas tehisintellekti arendamisse ja käitamisse suurema läbipaistvuse, vastutuse ja turvalisuse.
Tehisintellekti loodud süvavõltsingud on märgitud eriti murettekitavateks. Videotehnoloogia loob arvuti loodud pilte, mis on sageli tegelikest kaadritest eristamatud. Süvavõltsinguid on kasutatud kahjututel eesmärkidel, näiteks vananevate filmitähtede eemaldamiseks või fännide loodud videote loomiseks.
Washingtonis näidatakse taustal telefoniekraani, millel on näha META julgeolekupoliitika juhi avaldus koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi libavideoga (R), milles kutsutakse oma sõdureid üles relvi maha panema. (Olivier Douliery / AFP kaudu Getty Images)
Kuid tehnoloogial on ka tumedam pool, mida saaks kasutada sündmuste manipuleerimiseks globaalses mastaabis. Eelmisel aastal levitati võltsitud ja tugevalt manipuleeritud videot, millel on kujutatud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, kes käsib oma sõduritel relvad maha panna ja sõjas Venemaaga alistuda.
Video oli debunkeeritud, kuid kui seda poleks olnud, oleksid tagajärjed võinud Ukraina sõjategevusele laastavad olla. Isegi kui videot peeti legitiimseks vaid mõneks tunniks, oleksid Vene relvajõud võinud saada tohutu eelise, mis oleks võinud muuta sõda Euroopas.
Tehnoloogiaettevõtted, kes juba kasutavad tehisintellekti
Mõned suuremad sotsiaalmeediaettevõtted on juba võtnud meetmeid tehisintellekti kasutamise lühiajaliseks kontrollimiseks.
Facebooki omav ettevõte Meta on astunud mõned sammud, et valitseda tehisintellekti kasutamist 2024.aasta presidendivalimiste ajal. Selle kuu alguses keelas tehnoloogiahiiglane reguleeritud tööstusharude poliitilistel kampaaniatel ja reklaamijatel oma uute generatiivsete tehisintellekti reklaamitoodete kasutamise.
YouTube on lähikuudel teatanud ka plaanist võtta kasutusele värskendused, mis teavitavad vaatajaid, kui nende kuvatav sisu on loodud tehisintellekti abil.
Enamik suuremaid tehnoloogiaettevõtteid plaanib arendada tehisintellekti tooteid ja teenuseid või on need juba välja andnud. Microsoft, Amazon ja Google on ühed silmapaistvamad. Kuna tehnoloogia on suhteliselt uus, on veel näha, millised kaitsemeetmed väärkasutuse vältimiseks, kui neid on, on kehtestatud.
