spot_img

USA rannavalve konfiskeerib saadetise arvatavatest Iraani relvaosadest, mis arvatakse olevat mõeldud Jeemeni al-Houthi mässulistele

USA rannavalve pidas hiljuti Araabia merel kinni relvakomponentide saadetise, mis nende arvates suundus Iraanist al-Houthi kontrolli all olevatele Jeemeni aladele.

USA rannavalve Sentinel-klassi kiirreageerimislõikuri USCGC Clarence Sutphin Jr. (WPC 1147) meeskond viis 28. jaanuaril Araabia merel läbi pardalemineku kahtlase laeva vastu. USA keskväejuhatus (CENTCOM) teatas mererünnakust esmakordselt 15. veebruaril.

USA merevägede keskjuhatusega seotud rannavalve lõikuri meeskond avastas kahtlase laeva pardalt väidetavalt üle 200 paki. Pakendite hulgas olid plahvatusohtlikud ühendid, samuti komponendid keskmise ulatusega ballistiliste rakettide ja mehitamata veealuste / maapealsete sõidukite jaoks. Paketid sisaldasid muude sõjaliste komponentide hulgas ka sõjalise kvaliteediga side- ja võrguseadmeid ning komplekte tankitõrje juhitavatele raketiheitjatele.

Kui relvad oleksid tõepoolest seotud al-Houthi terroristidega Jeemenis, rikuks see saadetis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2216, 2015. aasta resolutsiooni, millega keelatakse relvasaadetised al-Houthi mässulistele.

“See on järjekordne näide Iraani pahatahtlikust tegevusest piirkonnas,” ütles CENTCOMi ülem kindral Michael Erik Kurilla 15. veebruaril. “Nende jätkuv täiustatud tavarelvade tarnimine al-Houthi mässulistele on otseses vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kahjustab jätkuvalt rahvusvahelise laevanduse ohutust ja kaubanduse vaba liikumist.”

Al-Houthid, tuntud ka kui Ansar Allah, on Zaydi šiiitide rühmitus, mis on alates 2004. aastast vahelduvalt võidelnud Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega. Samal ajal kui Jeemeni konflikt on viimastel kuudel vaibunud sammudega relvarahu suunas riigis, on al-Houthi rühmitused pööranud tähelepanu jätkuvale konfliktile Iisraeli ja Hamasi terrorirühmituse vahel, korraldades raketi- ja droonirünnakuid, mille eesmärk on takistada Iisraeli poolt. Osana oma jõupingutustest Iisraeli vastu on al-Houthid korduvalt rünnanud ka kaubalaevu Punases meres ja Adeni lahes, mis nende arvates on seotud Iisraeliga.

USA valitsus on vahelduvalt iseloomustanud al-Houthi rühmitust terroriorganisatsioonina. Jeemeni fraktsioon kanti president Donald Trumpi presidendiks oleku viimastel päevadel 2021. aasta jaanuaris välismaise terroriorganisatsiooni ja spetsiaalselt ülemaailmse terroristliku (SDGT) üksuse loetellu. Bideni administratsioon tühistas 2021. aasta veebruaris terrorismimärgised, kuid rakendas SDGT nimetust uuesti rühmituse vastu keset hiljutisi rünnakuid piirkonna kaubalaevandusele.

USA valitsus on pikka aega kahtlustanud Iraani režiimi al-Houthi mässuliste varustamises ja rahastamises. Iraan on rõõmustanud al-Houthi rünnakute mustri üle, kuid on varem eitanud rühmituse relvastamist või rünnakute kavandamisele kaasaaitamist.

Rannavalvurite 28. jaanuari mererünnak toimus umbes kaks nädalat pärast seda, kui USA väed konfiskeerisid Araabia merel veel ühe saadetise kahtlustatavaid Iraani relvi. See 11. jaanuari mererünnak, mis toimus Somaalia ranniku lähedal, nägi, kuidas USA mereväe SEALid haarasid tõukejõu, juhtimise ja lõhkepeade komponendid keskmise ulatusega ballistiliste rakettide ja laevavastaste tiibrakettide jaoks, nagu need, mida Houthid on kasutanud kaubalaevade sihtimiseks lähedalasuvatel veeteedel.

Kaks mereväe SEALi läksid 11. jaanuaril kõrgete panustega öises pardalemineku aktsioonis üle parda. Eliidi erioperatsioonide meremehed kuulutati surnuks pärast 10-päevast otsingut.

Lähis-Ida pinged

28. jaanuari mererünnak toimub keset Lähis-Idas teravnenud pingete perioodi.

7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi rünnakud Iisraeli vastu on olnud suureks õhutavaks intsidendiks, mis ajendas Iisraeli vasturünnakuid kogu Gaza sektoris. Gaza sektoris jätkuvate lahingute keskel on Iisraeli väed põrganud kokku ka Hezbollah’ terrorirühmitusega selle põhjapiiril Liibanoniga ning korraldanud sihipäraseid rünnakuid liibanonis ja Süürias.

Iisraeli silmapaistev liitlane USA sõjavägi on tugevdanud oma vägede kohalolekut Lähis-Idas, paigutades mere- ja mereväed Vahemere idaosasse, käivitades sõjalisi operatsioone Punase mere liikluse vastu suunatud rünnakute peatamiseks ja tabades Houthi sihtmärke Jeemenis.

USA väed Iraagis ja Süürias on alates 2023. aasta oktoobrist seisnud silmitsi ka kümnete raketi- ja plahvatusohtlike droonirünnakutega. USA sõjaväe hinnangul on need rünnakud tulnud erinevatelt Iraagi šiiitide islamistlikelt rühmitustelt, kellel on sidemed Iraaniga. Üks selline plahvatusohtlik droonirünnak 28. jaanuaril tappis kolm USA sõdurit ja haavas veel kümneid USA sõjaväelasi Tower 22 eelpostis Jordaania piiri lähedal Iraagi ja Süüriaga.

Bideni administratsioon tellis pärast Tower 22 rünnakut rea vastulööke, tabades kümneid sihtmärke kogu Iraagis ja Süürias.

Iraagi Islami Vastupanuliikumine (IRI), mis võttis endale vastutuse Tower 22 rünnaku eest, on katusorganisatsioon, mis esindab paljusid Iraagi šiiitide fraktsioone. Paljudel neist samadest IRI rühmitustest on olnud varasemad sidemed 2014. aastal ISIS-e terrorirühmituse vastu võitlemiseks loodud Iraagi riigi poolt sanktsioneeritud relvarühmituste ühendusega Popular Mobilization Forces.

USA väed paigutatakse Iraaki ja Süüriasse osana operatsioonist Inherent Resolve, mis on USA juhitav koalitsioon ISIS-e alistamiseks ja selle taastekke vältimiseks. Kuigi USA väed ja Iraagi relvarühmitused püüavad mõlemad näiliselt ISIS-ele vastu astuda, on nad aastate jooksul korduvalt saanud vägivaldseid lööke ning varasemad USA sõjalised rünnakud Iraagi relvarühmituste vastu on pälvinud Iraagi valitsuse kriitikat.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -