Vaid kaks nädalat pärast seda, kui Saudi Araabia teatas Hiina vahendatud lepingus jõupingutustest luua Iraaniga diplomaatilised sidemed, ilmus rohkem uudiseid, et ka Saudi Araabia kavatseb esimest korda enam kui kümne aasta jooksul taasavada oma saatkonna Süürias. Levivad kuulujutud, et Iraan, Saudi Araabia ja Süüria on USA-st kõrvale hiilivate geopoliitiliste ja majanduslike kokkulepete lävel. Võib-olla pole üllatav, et just siis, kui nendest tehingutest välja kuulutatakse, on äkitselt elavnenud võitlus USA vägede vahel Süürias ja Iraani toetatud mässuliste rühmitused riigi idaosas.
Joe Biden käsitles seda küsimust lühikeses avalduses, kinnitades, et tema administratsioon “ei otsi konflikti Iraaniga”, vaid USA valitsus tegutseb oma Süüriasse lähetatud personali kaitsmiseks. Kommentaarid olid vastuseks ilmsele droonirünnakule USA sõjaväele Süürias, milles hukkus vähemalt üks Ameerika töövõtja ja sai vigastada mitmeid teisi. Biden on andnud loa õhurünnakuteks Süürias Iraani toetatud jõudude vastu, kuid tuleb märkida, et Iraani osaluse kohta pole veel tõendeid esitatud.
Otsese konflikti puhkemine võib suurendada pingeid Süüria valitsuse ja Iraaniga ning sündmuse ajastus on väga kahtlane.
Selle aasta jaanuaris WEF-i korraldatud Davosi iga-aastasel konverentsil teatas Saudi Araabia, et on nüüd avatud naftaga kaubelda USA dollari asemel Hiina jüaaniga (mida on kaua hinnatud globaalse naftavaluutana). Kui Saudi Araabia läbi läheb, võib majanduslik nihe muuta maailma majandusmaastiku struktuuri, kuna dollar kaotab nafta staatuse ja isegi maailma reservi staatuse.
Hiina on püüdnud agressiivselt saavutada tugevamaid majandussidemeid naftat tootvate riikidega ja KKP teatas oma kavatsusest muuta jüaan ülemaailmseks naftavaluutaks 2022.aasta detsembris. Teine oluline tegur on Venemaa liit Bashar al-Assadi juhtimisel Süüria valitsusega ja nende mereväe baasi Ţarţūs, mida nad on laiendanud alates 2021.
Miks on USA sõjavägi endiselt Süürias? Raske öelda. Ükski USA president pärast Barack Obamat pole pakkunud ratsionaalset seletust. Süüria tegutseb jätkuvalt Bushi ajastu asutamis- ja kullipoliitika jäänukina, kusjuures Obama, Biden ja Hillary Clinton kasutavad Iraagi ja Afganistani konflikte oma varjatud araabia kevade operatsioonide, sealhulgas Pentagoni rahaliste vahendite ning rühmituste koolitamine, millest hiljem said ISISe terroristlikud rühmitused.
Teoreetiliselt on Süüria võimalik pulbritünn laiemate piirkondlike sõdade jaoks, mis kindlasti teenib globalistide huve, kui nende eesmärk on geopoliitiline kaos. Idapoolsete huvide kokkupõrked satuvad lõpuks kokkupõrkesse USA sõjalise okupatsiooniga. Lisaks ei tegelda kasvava rahvusvahelise majandussõja ohuga ja isegi valuutasõjaga väiksemate tulekahjude, nagu Ukraina, pärast.
Kas Iraani toetatud võitlejad ründasid tõesti USA vägesid Süürias? Või on Iraaniga puhkenud pinged mõeldud vaid selleks, et visata ahvivõti Saudi Araabia, Iraani, Süüria ja Hiina vahelistele diplomaatilistele läbirääkimistele? Või kas Biden juhib Ameerikat majanduskonflikti suunas, mis lõpuks dollari hävitab?
Kui kolmas stsenaarium on nii, siis kes sellest lõpuks kasu saab?
