spot_img

USA laiendab sanktsioone, et lämmatada Venemaa sõjamajandust

Varsti pärast seda teadet teatas Moskva börs, et peatab tehingud dollarites ja eurodes.

USA teatas uute Venemaa-vastaste sanktsioonide lainest päev enne seda, kui G7 liidrid pidid kogunema Itaaliasse, et arutada võimalusi Venemaa kasvava sõjamajanduse ohjeldamiseks keset käimasolevat kampaaniat Ukrainas.

USA rahandusministeerium teatas 12. juunil sanktsioonidest enam kui 300 Venemaa üksusele ja isikule. Riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul “suurendavad meetmed riske, mida välismaised finantsasutused võtavad Venemaa sõjamajandusega tegeledes”.

Rääkides Air Force One’i ajakirjanikega, ütles hr Sullivan ka, et riigikassa “teeb selgeks, et välispanku võidakse karistada selle eest, et nad tegelevad mis tahes üksuse või isikuga, kes on meie Venemaa sanktsioonide all blokeeritud, sealhulgas määratud Vene pangad”.

Lisaks sellele annavad rahandusministeerium ja kaubandusministeerium välja “täiendavad keelud”, mis on suunatud Venemaa võimalusele pääseda juurde teatud USA tarkvarale või IT-teenustele ning kaubandusministeerium seab samme USA kaubamärgiga kaupade saadetiste agressiivsemaks sihtimiseks, olenemata sellest, kus need esemed on toodetud.

“Me suurendame Venemaa sõjamajandusega tegelevate finantsasutuste riski ja kõrvaldame kõrvalehoidmise teed ning vähendame Venemaa võimet saada kasu juurdepääsust välismaisele tehnoloogiale, seadmete tarkvarale ja IT-teenustele,” ütles rahandusminister Janet Yellen avalduses.

Rohkem kui kaks tosinat 300-st äsja sanktsioneeritud üksusest ja isikust on pärit Hiinast.

Hr Sullivan ütles ka, et Ameerika Ühendriigid võtavad sihikule rohkem Venemaa eliiti, sealhulgas neid, keda süüdistatakse osalemises Ukraina laste küüditamises ja ümberõppes.

“Kokkuvõttes suurendavad need tegevused Venemaa sõjamajandusega tegelevate finantsasutuste riski, sulgevad kõrvalehoidmise võimalused, vähendades samal ajal Venemaa võimet saada kasu juurdepääsust välismaisele tehnoloogiale, seadmetele, tarkvarale ja IT-teenustele,” ütles ta.

Varsti pärast seda teadet teatas Moskva börs, et peatab tehingud dollarites ja eurodes.

USA on sanktsioneerinud enam kui 4,000 Vene ettevõtet ja üksikisikut alates sellest, kui Venemaa Ukrainasse tungis, vahendab The Associated Press. Kuid Vene väed jätkavad lahinguväljal kannatamist.

Üks kasvav mure on kommunistliku Hiina otsus teha Venemaaga koostööd, et arendada ja tarnida kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid viimase kuue kuni kaheksa kuu jooksul.

“Hiina töötab selle nimel, et arendada välja oma mitmepoolsuse vorm, süvendades samal ajal suhteid Venemaa ja eriti Iraaniga,” ütles riikliku luure direktor Avril Haines 2. mail senati relvajõudude komitee kuulamisel.

“Hiina kahesuguse kasutusega komponentide ja materjalide tarnimine Venemaa kaitsetööstusele on üks mitmest tegurist, mis kallutas Ukraina lahinguväljal hoogu Moskva kasuks, kiirendades samal ajal ka Venemaa sõjalise jõu taastamist pärast nende erakordselt kulukat sissetungi.”

Välisministeerium märkis avalduses, et import Hiinast “täidab kriitilisi lünki Venemaa kaitsetootmise tsüklis, et toota relvi, suurendada kaitsetootmist ja tugevdada oma sõjalis-tööstuslikku baasi”.

Hr Sullivan ütles, et administratsioon on Hiina kommunistlikule režiimile selgeks teinud, et jätab endale õiguse võtta meetmeid konkreetsete ettevõtete vastu, kes arvatakse toetavat Venemaa sõjamasinat.

“Me ei keskendu ainult Hiinale,” ütles ta. “Oleme keskendunud laiale üksuste ja üksikisikute võrgustikule, kes töötavad selle nimel, et püüda sanktsioonidest mööda hiilida ja need sisendid Venemaale viia.”

G7 50. tippkohtumine kestab 13.–15. juunini Lõuna-Itaalias ning sellel osalevad Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada juhid.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -