Kolmapäeval toimus Julian Assange’i väljaandmisjuhtumis haruldane ja ootamatu positiivne areng. President Joe Biden on kinnitanud, et USA “kaalub” Wikileaksi asutajale süüdistuse esitamisest loobumist.
Praegu ootab Assange Ühendkuningriigi kõrgema kohtu lõplikku otsust tema võimaliku väljaandmise kohta USA-le, mis tuleb pika apellatsiooniprotsessi lõpus. Kuid just juhtus järgmine vahetus president Bideni ja ajakirjanikega:
Kui kolmapäeval Valges Majas ajakirjanikelt taotluse kohta küsiti, ütles president Joe Biden, et “me kaalume seda” –kommentaarid, mida Julian Assange’i advokaat nimetas “julgustavaks”.
Biden andis vastuse pressibriifingul, võõrustades Jaapani peaministrit Fumio Kishidat ametlikul Valge Maja visiidil, kus kaks liidrit kulutatakse kaitsesidemete süvendamiseks.
On laialt levinud arvamus, et see kõik sai alguse, kui veebruaris toimus Assange’i kodumaal Austraalias parlamendi hääletus, et anda välja ametlik taotlus, et USA loobuks Julian Assange’i vastu esitatud süüdistustest. Parlamendi poolt vastu võetud ettepanekus rõhutati, kui oluline on, et Ühendkuningriik ja USA lõpetaksid asja, et hr Assange saaks naasta koju oma pere juurde Austraalias.”
Riigi peaminister Anthony Albanese toetas kohe ettepanekut, milles nõuti tema naasmist Austraaliasse.
Amnesty International kordas hiljuti ka oma üleskutset loobuda Assange’i vastu esitatud süüdistustest. “Kaalul on oht kirjastajatele ja uurivatele ajakirjanikele kogu maailmas. Kui Julian Assange saadetakse USA-sse ja antakse seal kohtu alla, on kohtu all ka ülemaailmsed meediavabadused,” öeldi avalduses.
Märtsis täpsustasime, et Bideni administratsioon võib otsida viisi, kuidas 14 aastat kestnud juriidiline draama lõpetada. WSJ toonases aruandes öeldi: “USA justiitsministeerium kaalub, kas lubada Julian Assange’il tunnistada end süüdi vähendatud süüdistuses salastatud teabe väärkäitlemises, asjaga kursis olevate inimeste sõnul, avades võimaluse kokkuleppeks, mis lõpetaks pika juriidilise saaga, mille vallandas Ameerika ajaloo üks suurimaid salastatud luurelekkeid.”
Palvelepe tähendab, et kogu kriis tema ja ta pere jaoks võib pärast kõiki neid aastaid lõpuks vastuvõetava ja rahumeelse lõpuni jõuda. Kuid Assange’i juriidiline meeskond ei andnud WSJ varasemale aruandlusele kunagi mingit kinnitust.
See värske Bideni avaldus näib aga kinnitavat teadet, et palvelepe võib olla laual.
20. mai kohtuistung, mille on kavandanud Ühendkuningriigi kõrgem kohus ja mille puhul eeldatakse, et uuritakse, kas USA “kinnitused”, et Assange’i ei ähvarda surmanuhtlus ega piinamine, kui ta viiakse USA vahi alla, on rahuldavad. Tema advokaadid on juba ammu väitnud, et kinnipidamine USA föderaalses “Supermaxi” asutuses oleks tõepoolest piinarikas ja halvendaks tõsiselt ka tema vaimset tervist.
